Too kodust kirju vöö! (Poeg toob vöö) Vanapagan:Säh tütreke, kuldvöö, lähme nüüd minema. Vaeslaps:Ei saa tulla, ei ole kingi jalga panna. (Vanapagana poeg jookseb ja toob, nii jätkatakse veel erinevate ehetega. Lõpuks astub vaeslaps saunast välja.) Vanapagan:Astu nüüd tõlda, tütreke! Vaeslaps:Kuhu ma istun? Tõld on tühi. Vanapagan:Sees on, sees on siidisuled, sees on padjad paremad. Vaeslaps:Ei ole ma harjunud siidisulil ja pehmeil padjul istuma, tooge heinu tõlla põhja. Vanapagan:Jookse, poega, jõua, poega, heida jalga enese pärast, naise saad sa naljapärast. Jookse üle Riia Koiva- seal on ilma vööta kuhi. (Poeg jookseb ja on kiiresti tagasi. Järsku kireb kukk ja Vanapagan kaob koos oma kaaslaste ja tõllaga. Vaeslaps läheb koju, kus teda ootab ees talutütar.) Talutütar:Kus sina sellise rikkuse küll said, käisid vargil jah? Vaeslaps:Ei käinud mina vargil.
Viljaka mullaga kühmudel ja künnistel asuvad soosaared erinevad rabadest üllatavalt. Mõnehektarises salumetsas on loendatud 88 erinevat taimeliiki. Endisel puisniidul Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat. Iseloomulik on lubjalembeste taimede esinemine allikajõgede kallaste kooslustes sinine kuslapuu, pääsusilm ja lubikas nende hulgas. Looduskaitsealuste liikide nimistus on 34 taimeliiki, neist 19 käpalist. Allikate pehmeil kaldail kasvavad soo-neiuvaibad, vööthuul-sõrmkäpad, kuradikäpad jt. Kaunist kuldkinga esineb kaitsealal paiguti ohtralt. Esindatud on kogu Eestis haruldased, ainult soodes kasvavad ainulehine sookäpp ja kõdu-koralljuur. Käoraamatuid, laialehiseid neiuvaipu, roomavaid öövilkeid ja ööviiuleid võib nautida matkaraja läheduses. Igirohelise ungrukollaga võib kohtuda siin-seal varjukates metsades. Maikuus muutuvad veekogude kaldad lillaks kui õitseb suure õiega lodukannike.
Huhuu istus ainult hetke seal imestades. Siis ajas ta rinna ette, vajutas lõua vastu rinda, tõmbas hänna kõveraks ja astus puusast kinni hoides kaks väikest sammu Popi poole. Ja siis korraga turtsatas ta ja näugus ning hüppas! Popi vajus ulguva kerana astjakirstu alla. Sinna jäi ta lömitama, sest kirstualune oli madal. Ta süda lõi nõnda, et küüned põrandakivil rabisesid, kuigi ta ise oli liikumatu. Esmalt oli mõni silmapilk vaiikust. Siis kuulis ta, kuis Huhuu pehmeil kätel põrandal kõndis, siis peatus ja vait jäi. Popi roomas tasakesi kirstu ääreni, nii et silmad ulatusid nägema. Väljas oli õhtu jõudnud, toas oli videvik. Keset hämarat tuba kükitas Huhuu ja sõi salatilehte, mõlema käega sellest kinni hoides. See lõppes otsa. Siis vaatas ta ümber ja nägi suurt purpurset vaipa, mis oli visatud üle tagatuppa viiva ukse. Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu
Huhuu istus ainult hetke seal imestades. Siis ajas ta rinna ette, vajutas lõua vastu rinda, tõmbas hänna kõveraks ja astus puusast kinni hoides kaks väikest sammu Popi poole. Ja siis korraga turtsatas ta ja näugus ning hüppas! Popi vajus ulguva kerana astjakirstu alla. Sinna jäi ta lömitama, sest kirstualune oli madal. Ta süda lõi nõnda, et küüned põrandakivil rabisesid, kuigi ta ise oli liikumatu. Esmalt oli mõni silmapilk vaikust. Siis kuulis ta, kuis Huhuu pehmeil kätel põrandal kõndis, siis peatus ja vait jäi. Popi roomas tasakesi kirstu ääreni, nii et silmad ulatusid nägema. Väljas oli õhtu jõudnud, toas oli videvik. Keset hämarat tuba kükitas Huhuu ja sõi salatilehte, mõlema käega sellest kinni hoides. See lõppes otsa. Siis vaatas ta ümber ja nägi suurt purpurset vaipa, mis oli visatud üle tagatuppa viiva ukse. Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu
kirstualune oli madal. Ta süda lõi nõnda, et küüned põrandakivil rabisesid, kuigi Tema väikesed ajud olid segi minemas. Mingi uni, mingi jamps toimus ta ta ise oli liikumatu. ümber, tema aga lömitas kirstu all, kõledusest värisedes. Esmalt oli mõni silmapilk vaikust. Siis kuulis ta, kuis; Huhuu pehmeil kätel Mis oli juhtunud? Ta ei teadnud seda isegi. Kuid midagi õudset, midagi põrandal kõndis, siis peatus ja vait jäi. arusaamatut oli liikvel. Popi roomas tasakesi kirstu ääreni, nii et silmad ulatusid nägema. Väljas oli õhtu jõudnud, toas oli videvik. -4-
kirstualune oli madal. Ta süda lõi nõnda, et küüned põrandakivil rabisesid, kuigi Tema väikesed ajud olid segi minemas. Mingi uni, mingi jamps toimus ta ta ise oli liikumatu. ümber, tema aga lömitas kirstu all, kõledusest värisedes. Esmalt oli mõni silmapilk vaikust. Siis kuulis ta, kuis; Huhuu pehmeil kätel Mis oli juhtunud? Ta ei teadnud seda isegi. Kuid midagi õudset, midagi põrandal kõndis, siis peatus ja vait jäi. arusaamatut oli liikvel. Popi roomas tasakesi kirstu ääreni, nii et silmad ulatusid nägema. Väljas oli õhtu jõudnud, toas oli videvik. -4-
See tegi lapsepõlve rõõmsamaks. Õpiti kuulama teksti ja ette kujutama miljööd. Tekkis kontakt lapse ja vanema vahel ja see on olnud jääv. Erinevad põlvkonnad mõistavad nii üksteist. Üks vastanutest kirjutas: "Lugemine näitab hoolivust." Täpselt nii see ongi. See näitab, et vanem leiab aega oma lapse jaoks ning tekivad lähedased suhted kogu eluks. Talle on tähtis olla viimased päevaminutid oma lapse lähedal. Aino Pervik oma kirjutises ,,Lastekirjandusmõtisklus pehmeil ja kalkidel taustel" sõnas, et kui vanem tegeleb oma lapsega, läheb ta mingil määral oma lapsepõlve. Nende vahel tekib side, mis on küll õhuke, aga on olemas. Arvan ka, et kui lapsele ette lugeda, siis laps hakkab üsna pea ise tundma huvi raamatu ja tähtede vastu. Sellevõrra õpib ta kiiremini lugema ja koolis on tal palju kergem hakkama saada ning elu pakub palju enam positiivseid elamusi. 34
5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Looduskaitsealalt on teada üle 450 soontaime liigi. Samblikke on leitud 125 liigist. Erinevaid samblaid on 140, neist turbasamblaid 24, nii mõnigi Euroopas haruldane nende hulgas. Mõnehektarises salumetsas on loendatud 88 erinevat taimeliiki. Endisel puisniidul Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat. Looduskaitsealuste liikide nimistus on 29 taimeliiki, neist 18 käpalist. Allikate pehmeil kaldail kasvavad soo-neiuvaibad, vööthuul-sõrmkäpad, kuradikäpad jt. Esindatud on kogu Eestis haruldased, ainult soodes kasvavad ainulehine sookäpp ja kõdu-koralljuur. Loodusdirektiivi II lisa liikidest esinevad saarmas, tiigilendlane, võldas ja vingerjas, suur- mosaiikliblikas ja rabakiil, kaunis kuldking, eesti soojumikas ning läikiv kurdsirbik. Linnudirektiivi I lisa liike on kaitsealal registreeritud 46. Eriti oluline on Endla
2010. a kakke ja haukaid ning merikaarnaid laiali-lõuguseid, kes merel lendlevad ringi ja otsivad endale toitu. Koopa võlvikal suul aga põimlesid viinapuu väädid, rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid tarju. Värsket helkivat vett neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna aasadel pehmeil, kus kannike õitses ja selleriheinad... Homerose ODÜSSEIA, lk 90: Alkinoos'e aed. Õuest väljudes ning väravaist, nägid määratut aeda, mis neli vakamaad suur, igalt poolt tarast piiratud kõrgest. Palju ses kasvamas lopsakaid puid, täis kõiksugu vilju: pirne, granaate ja häid helekülgseid, helkivaid õunu, viigipuu maitsvaid marju ja lokkavaid, haljaid oliive.
annaabi.ee 
