C.eluviaalne profiil kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel (karbonaadivaesel lähtekivimil; reaktsioon vähemalt mõõdukalt happeline) D.diferentseerumata profiil tekib küllastumisel ja ka leostumisel E.näivleetunud profiil (kogu profiili ulatuses pole saviosakeste sisaldus ühesugune ülaosas on kerge lõimis liivast kerge liivsavini ja profiili allosas on raske liivsavi v savi) 2.orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiilid): A.mull ehk pehmehuumuslik iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont (näit. sinilille kasvukoht); kehtib parasniisketel muldadel B.moder ehk keskmine huumuslikkus iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont (kas muld on pidevalt märg v mingit aega niiske; esinevad kõik kõdu astmed) C.moor ehk toorhuumuslik kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika
vähemaks, samas akumuleerub mujale. Ainte vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine, toimub mulla enese piires. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine-huumusakulatiivne protsess, mille käigus toimub huumuse ja orgaanilis-mineraalse komplekside tekkimine ja seostumine mulla mineraalse osaga. Tekib A horisont. Protsessi intensiivsust näitab A hor tüsedus ja huumuse hulk. Küllastunud bioloogiliselt aktiivses keskkonnas tekib pehmehuumuslik(mollic) huumushorisont, aga küllastumata väheaktiivses kk happeline (umbric) huumushorisont. Kuivades tingimustes huumusvaene (ochric) horisont. Huumushorisont tekib mulla mineraalse osa peale põuakartlikes, parasniisketes ja ajutiselt liigniisketes tingimustes. A on tumeda värvusega (must,vahel pruun). Savistumine- bioloogilise ja keemilise murenemise peente saaduste ja mineraliseerunud org aine laguproduktide ümberkristalliseerumine sekundaarseteks savimineraalideks ja nende kuhjumine
Antud näites Fragi-Stagnic Albeluvisol, eesti muldade klassifikatsiooni järgi Hele kahkjas muld - L(P) (ilma Bafhorisondita, Olulisemad täiendsõnad Eesti muldade konverteerimisel WRB-sse oleks: Histic turvastunud (10...50 cm turvast või kuni 10 cm kõdu) Umbric toitainete- ja huumusvaene Eutric toitainete- ja huumusrikas Gleyic gleistunud Stagnic taandumistingimused ülekaalus Calcic kaltsiumirikas Albic valge või määrdunudvalge Anthric tugev inimmõju Mollic pehmehuumuslik (tume, kõrge huumusesisaldusega, neutraalse reaktsiooniga) Sceletic tugevasti kivine, vähe mullapeenest Salic sooldunudheleda Egl-horisondiga). Kui täiendsõnade kasutamise võimalused on ammendatud, saab mulla nimetust täpsustada muutuste faasi lisamisega. Nii nagu Eesti muldade süstemaatikas (LkII keskmiselt leetunud muld), kasutatakse WRB-s kuni ühe täiendsõnaga mullanimetuste väljendamisel mullasifreid e. koode:
number. Tüsedus 23 25 25 26 25 27 25 24 Hu% 3-4 3-4 3-4 3-4 3-4 3-4 3-4 3-4 15 Kõigi 8 kaeve kõige tüsedama ja kõige õhema vahe oli 5cm. Mulla huumusesisalduse varieeruvus jäi kõigil kaevetel 3-4% piiridesse. Põlluks haritud rähkmuldade huumuskate on rähkne ja pehmehuumuslik ning metsamuldadega võrreldes mõnevõrra väiksema huumusesisaldusega, varieerudes vahemikus 3,3-4% (Raimo Kõlli, 2012). Antud mulla huumusesisaldus jäi sammuti 3-4% vahele, mistõttu võis seda huumusesisalduse põhjal pidada rähkmullaks. Tabel 4. Poolkaevete boniteedid, lõimised ja pH. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Boniteet 65 68 68 68 68 68 68 65
1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid): a. akumulatiivne profiil võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d. diferentseerumata profiil tekib küllastumisel ja ka leostumisel e. näivleetunud profiil 1. orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiil): a. mull ehk pehmehuumuslik iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumus- horisont (sinilille kasvukoht) b. moder ehk keskmine huumuslikkus iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont c. moor ehk toorhuumuslik kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika kasvukoht) d. turvas (eutroofne, mesotroofne, oligotroofne) orgaanilise aine kiht on üle 10 cm Vastavalt tekketingimustele jaotatakse turvast:
a. akumulatiivne profiil - võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil - kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d. diferentseerumata profiil - tekib küllastumisel ja ka leostumisel e. näivleetunud profiil 1. orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiil): a. mull ehk pehmehuumuslik - iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumus-horisont (sinilille kasvukoht) b. moder ehk keskmine huumuslikkus - iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont c. moor ehk toorhuumuslik - kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika kasvukoht) d. turvas (eutroofne, mesotroofne, oligotroofne) orgaanilise aine kiht on üle 10 cm
annaabi.ee 
