Kõigepealt tõstetakse ta jalgadele, et saaks siis ta ära tappa. Luuletuse ''Kesk nurmi mu kodu'' Epiteedid: pikk pilv, hõbedast aer, valge päevaga, puhas lapse naer, lõhnav õhk, roheline karge kevad, kõndiv hull, konnaline kevadvesi. Võrdlused: pikk pilv kui hõbedast aer; puhas kui lapse naer. Metafoor: kevadelaev. Isikustamised: kõnelen valge päevaga, tuul põske patsutab, kodu helendab, muld hingab, pehkib põhk. Ümberütlus: puudub. Luuletuse''Rong'' Epiteedid: küpsed kastanid, südameokstest valud, sügisõhtuses kollases rongis, koitanud kapis, õhtust aega, kuldlõhnavat hämarust, nüritud saega, vahtrad harali, värvide kireva joone,vana hüljatud maja, tumedat kallist nägu, kadunud kevad. Võrdlused: küpsed kastanid kukuvad maha nagu südameokstest valud, sügis tehtud kui plekist ja papist, vahtrad harali nagu hangud.
Asendamatu oli kuusk laudnõude valmistamisel, kus eriti veenõud valmistatakse kõik kuuselaudadest. Üldtuntud oli 1 kuusepuu hea kõla, mistõttu kuusest valmistati muusikariistu. Kask – aurkask, ka sookask – on meil ainus laiemalt levinud tiheda, kõva ja painduva puiduga puuliik, mistõttu tema tähtsus tarbepuuna oli väga suur. Seejuures oli tal aga ka mitmeid olulisi puudusi – ta on halvasti lõhastuv, muutub seistes hapraks ja pehkib ruttu niiskuse käes. Reegliks oli kasest rattarummude ja -pöidade tegemine; enamasti tehti ka vankrikere ja suurem osa reeosasid kasest. Peamiselt kasest olid valmistatud ka aisad, rangipuud, härjaikked, äkkepakud, adra rauapuud, koodid, vardad, kangaspuude pakud, lusikad, kulbid jpt tarbeesemed, mis kardavad kulumist. Treitoodetest oli vokk valmistud tavaliselt läbini kasest. Kasutamist on leidnud ka kasepahk, eriti kausside ja piipude tegemiseks
Enn Jaanipoja lugu tundmatust neiust kes läks paadireisile, mis kestis kuu aega. Mees armus ja tegi naisele abielu ettepaneku. Kahjuks selgus, et naine on juba abielus kaugsõidu-laeva kapteniga. Põhiprobleemiks on naiste ja meeste vahelised suhted. Tsitaadid: 1. Mehed muutuvad kahel põhjusel alati lüüriliseks: kas mõeldes kaotatud kodumaale või meenutades oma kunagist armastust. 2. Ilusaimgi õis närtsib, pehkib ja muutub mullaks, samuti kui inimese õitseaeg on piiratud oli hetkeks ja teda pole enam. 3. Oleme inimesed vaid oma kujutlusis, unistusis, oma minevikus mida kanname nagu ammu lagunenud kuube. Hoiame seda nagu pühandust oma südame juures ega taha tunnistada, et see peaks juba ammu olema setu nartsukoormal. Oleme inimesed üksnes siis, kui öö on meie ümber ja kui lebame tööst puhanuina vaikselt
1990. aastal määras dendroloog Alar Läänelaid juurdekasvupuuri abil säilinud männi vanuseks 460 aastat. Tegemist on Eesti vanima männiga. Puu ümbermõõt on 356 cm ja kõrgus 14 m. Sarnaseid vanu hongasid leidub poolsaare liivaseljakul teisigi. Ilmselt on tegemist jäänukitega mitu korda vanemast varasemast metsapõlvkonnast. Ühe kuivanud võraga puu tüvest võetud proovilt loendas Läänelaid koguni 560 aastarõngast. Vanemaid mände Eestist pole leitud, siinses mahedas kliimas pehkib männi tüvi kiiresti. Teise maailmasõja ajal saeti Saksa kahurväe poolt kahjuks mitmetel vanadel mändidel ladvad maha, kuna need olevat merele sihtimisel ette jäänud. 16 Sääre tamm Sääre tamm kasvab Harju maakonnas Viinistu külas. Puu on võimas ja heas seisundis. Sääre
Rukkilill lõikuskuul Kust tulid, rukkilill, vilja keskele? Miks nõnda ärevil, sinililleke? ,,Siin mina ilutsen rukkikõrte seas siin mina pidutsen sinikübar peas. Mind, pole külvatud leivaviljana, siin kasvan hüljatud lisarohuna. Pea hakkab lõikama rukist põllumees, pea lakkab hõiskamast västrik vilja sees. Mis mina ilutsen, varsti-langeja; mis mina pidutsen põllul-kõngeja! Kui sureb viljapää, ärkab kakuna, siis minu sinipää pehkib takuna." Varblased põllul Kaks varblast istusid põllumäel, üks vana ja teine noor. Nad nägid, kuis liikumas kaugel sääl põllult taresse viljavoor. Noor küsis: ,,Mis õigus põlduril on viia kõik vili siit, nüüd väikesil näljaseil varblasil jääb vaid tühi ja kõle niit?" Siis vastas vana: ,,Kas seda tead, kes haris neid põldusid? Sest sellele kuuluvad viljapead, kelle vaevast nad võrsusid." Sügise võlud Mis sellest, et päikene
annaabi.ee 
