Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peergudest" - 5 õppematerjali

Talurahva elu-olu 19-saj-talurahvamuuseumi materjali põhjal
3
docx

Talurahva elu-olu 19. saj. talurahvamuuseumi materjali põhjal

seinapalkide vahele. Kõige hinnalisemaks ja kaunimaks varaks oli pulmakommetega seotud riidekirst. Rehetuba oli eesti talupoja argipäevaseks töö-ja elukohaks. Samas ruumis saadeti mööda ka kõik pidulikud sündmused. Sel puhul tehti suuremad koristustööd, seinad lubjati valgeks ja põrandale riputati liiva või kalmuse varsi. Lakke riputati õlgedest ja kõrkjatest tehtud ilustusi. Seinad kaeti linaste kangastega ja mõnel pool ka peergudest mattidega. Talutööd jätkus aastaringselt. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid põhiliselt härjad, mõnel pool ka hobused. Külvati käsitsi. See oli vastutusrikas töö ja tavaliselt tegi seda peremees ise. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadtööde hulka kuulus ka sõnnikuvedu laudast põllule, mis siis hiljem üles künti

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Eesti talupere 19 saj
5
odt

Eesti talupere 19.saj

Kõige hinnalisemaks ja kaunimaks varaks oli pulmakommetega seotud riidekirst.Rehetuba oli eesti talupoja argipäevaseks töö-ja elukohaks. Samas ruumis saadeti mööda ka kõik pidulikud sündmused. Sel puhul tehti suuremad koristustööd, seinad lubjati valgeks ja põrandale riputati liiva või kalmuse varsi. Lakke riputati õlgedest ja kõrkjatest tehtud ilustusi. Seinad kaeti linaste kangastega ja mõnel pool ka peergudest mattidega. 4.Talupere suurus ja nende toidulaud. Talupered olid enamasti suured. Peale peremehe, perenaise ja nende laste elasid talus veel sulased, tüdrukud ja muud abilised ning sugulased. Nii palju inimesi läks tarvis, et jõuda ära teha nii talu- kui mõisatööd. Suur pere vajas palju sööki. Talupoegade põhitoiduks oli rukkileib, mida perenaine suures reheahjus nädala jao valmis küpsetas. Leiba on Eestis ikka pühaks peetud, leivast on saanud toidu võrdkuju.

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Eesti okaspuud
15
doc

Eesti okaspuud

5 1.5. Kasutusalad Männi puit on pehme ja kerge ning seega hästi töödeldav. Puidu tihedus on 530 kg / m 3. Puitu on kerge värvida, peitsida, poleerida ja lakkida. Kasutatakse enamasti mööbli valmistamiseks (Mänd, 2011), kuid ka liiprite, tugipuude, elektri- ja sideliinipostide valmistamiseks, paberi- ja vineeritööstuses, laevaehituses ja küttepuiduna (Kaevats, 1992). Männipakust lõhestatud peergudest punustakse korve ja märsse (Tamm, 2001). Männivaigust toodetakse tärpentini ja kampolit. Kändudest ja vaigurikastest tüveosadest aetakse tõrva. Männiokastest toodetakse C-vitamiini, eeterlikku õli ning loomasöödana kasutatavat okkajahu ja ­pastat. Noori männikasve ja pungi kasutatakse meditsiinis (Kaevats, 1992). 6 2. HARILIK KUUSK Kuuse perekonda kuulub 40-45 liiki

Metsandus → Dendrofüsioloogia
19 allalaadimist
Ennosaare Ain
5
doc

Ennosaare Ain

Ta pidas väikest poissi oma pojaks. Kellest keegi muu ei hoolinud ja hiljem kui veel teine väike poiss, keda isa järgi Ainiks nimetati Ennosaare majaliste hulka asus, ütles ta noorele emale, et mõlemad hoolitsevad oma lapse eest ja kummalgi pole teine-teise lapsega tegemist. Naised pidasid sõna mõlemad kaitsesid oma last nagu oleks teisel kuri tõbi küljes. Kuigi emad ei saanud üksteisega läbis, see eest laste keskel kasvas armastus. Väike Peet tegi vennakesele peergudest väravaid ja muid mänguasju. Väike Ain ei söönud iial oma saia ega õuna, mis ema talle linnast tulles tõi, enne kui ta salaja üht jagu oma varandusest Peedile ei olnud pihku pistnud. Nii läksid aastad mööda ja väikeset Peedist sai suur 17. a priske poiss, kes sügisel lugema pidi minema ja kodus töö juures hästi isa aset täitis ja kupjaameti pärast mõisas pidi käima. Väike Ain oli ka juba asjaajaja ja karjaskäija. Ta oli õrna näoga, nõrga kasvuga 10. a

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
Hoone osad
56
pdf

Hoone osad

- mullalae lattidele tehti 2,5 cm paksustest hööveldamata laudadest laudis - laudisele määriti 2 cm paksune savikiht - talade vahe savikihi peal täideti kas liiva või räbuga, mõnel juhul ka saepuruga Koostas: Meeli Kams 32 Hoone osad EPMÜ - talade alla naelutati hööveldamata lauad, nendele naelutati peergudest krohvimatid, lagi krohviti - talade peale tehti laudpõrand Sellise vahelae kandevõime tagasid puittalad ja helipidavuse ­ nende mass ning tihedus (savi- määre sulges kõik õhupilud). Sammumüra tõkestamiseks toetati põrand mitte laetaladele, vaid omaette rõhtprussidele ­ laagidele, mis lamasid kas täidise peal või asetati talade peale, nendega risti, kuid eraldati taladest vilditükkidega. Kui puitlaes kasutatakse tänapäeva materjale ­

Ehitus → Ehitus
139 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun