Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. 3.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Katsetatava proovi suurus sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Täitematerjali katseproovi mass ei tohi olla väiksem kui tabelis 1 toodud minimaalsest massist. Peenosiste eraldamiseks pestakse katseproovi sõeltel 31,5 mm ja 4 mm ning hoitakse temperatuuril 22+-3 C 24+-5 tundi. Immutatud katseproov kallatakse katsenõus temperatuuril 22+-3C olevasse vette ja eemaldatakse kaasatud õhk pöörates ja raputades katsenõud ettevaatlikult. Katsenõu täidetakse veega kuni kindlaksmääratud nivooni ja määratakse katsenõu mass koos vee ja katseprooviga (m2). Järgnevalt võetakse katseproov veest välja ja lastakse nõrguda
Iga samaaegselt kasutatava lähtematerjali jaoks peab olema oma punker ja toiteseade. Täitematerjalid doseeritakse segurisse kaalumisega. Sideainet ja lisandeid võib doseerida ka vajaliku täpsusega mahumõõduseadmega. Täitematerjali ja sideaine kaalude ja lisandite toiteseadmete täpsus peab võimaldama asfaltsegusid valmistada lubatud hälvete piires. Asfaldiproov võetakse segust vastavalt standardile EVS-EN 12697-27. Proovile määratakse terastikuline koostis ja sideaine ning peenosiste sisaldus. Asfaltsegust eraldatud peenosisele määratakse CaCO3 ühendi sisaldus karbonaatanalüüsiga. Kulumiskihi asfaltsegusid ei tohi hoida tehase kogumispunkris üle nelja tunni. Asfaltsegu paigaldaja või tootja peab võtma Inseneri juuresolekul asfalt- või mustsegu proovid segu laotamise ajal teele laotatud segust või laoturi tiguvõlli ette kogunenud materjalist, arvestusega vähemalt üks proov iga ühe kilomeetri pikkuse laotatud paani kohta
tuli antud katse killustiku tugevusmargiks 1200. Killustiku mark on sdltuvuses temast valmistatava betooni klassist - killustiku mark peab tiletama betooni klassi 1,5...2 korda. Antud praktikumis sooritatud katsetetulemuste p6hjal ei ole vdimalik l6plikult hinnata antud killustiku kasutamist betoonis, kuna iiht viiga olulist aspekti me ei miiiiranud. Nimelt tolmu- ja savisisaldus on killustiku koostises normeeritud. Peenosiste (alla 0,063 mm) maksimaalne sisaldus jiimetiiitematerjalis v6ib olla I - 4,5yo. Samas mdned nZiitajad ei olnud ka normidele tiiielikult vastavad, mis on m?i?iravad betoonis kasutamiseks. 9. Kordamiskiisimused l. Milliste nciitajate alusel valitalcse killustik betooniks? . Tolmu ja savisisaldus peab jiiiima 1 - 3olo sisse r Tiiitematerjali terade suurima ja v?iikseima l2ibim66du suhe D / d > 1,4 . Killustiku peensusmooduli viiiirtus on tavaliselt 6,5...8,5
Katsemetoodikas imiteeritakse naastrehvide toimet teekatte pealmiste kihtide jämekivimaterjalidele. Terasuurus 11,2 kuni 16mm pööritatakse koos teraskuulidega ja veega trumlis. Trumlis toimub hõõrdkulumine ja pärast määratletud arvu pöördeid võetakse sisu välja ja kivimaterjal sõelutakse 2mm avadega sõelaga ja määratakse massikadu protsentides. Arv näitab kulumiskindluse maksimaalväärtust. 5. Nimeta täiendavaid täitematerjalide omadusi. f-peenosiste sisaldus F-külmakindlus C-purustatud pindade sisaldus 6. Nimeta terastikulise koostise määramisel sõelte suurused (millised neist moodustavad baasrea) Baasrida 0,063 0,125 0,250 0,500 1 2 4 8 16 31,5 63 125 Rida 1: 5,6 11,2 22,4 45 Rida 2 6,3 10 12,5 14 20 40 7. Mida iseloomustab jämekivimaterjali kategooria (nt. Gc85/20) Gc 85/20 , esimene number näitab sõela avadega D vähimat läbindit massiprotsentides ja
Mustsegudes fillerit tavaliselt ei kasutata. Peenosise puudujäägi võib kompenseerida tolmse liiva lisamisega. Saviosiste sisaldus segurites ei või ületada 2% ja höövlisegus 1% kivimaterjali massist. Kivimaterjalide soovitatav niiskusesisaldus bituumeniga segamisel on 1...4% kivimaterjali massist. Liigse niiskuse korral võib kivimaterjalile lisada sel määral lupja või põlevkivituhka, et niiskusesisaldus väheneks 2%-ni. Põlevkivituha lisamisel tuleb jälgida, et peenosiste hulk ei väljuks ettenähtud terakoostise piiridest. Külmades segurisegudes ja höövlisegudes võib kivimi ja naftabituumeni nakke parandamiseks kasutada pindaktiivseid aineid 0.5...1.5% bituumeni massist. Segurisegu valmistatakse sund- või vabasegamisega seguris. Emulsiooniga segud valmistatakse vaid sundsegamisega seguris. Vedela naftabituumeniga segurisegu võib ladustada kuni 6 kuud, põlevkivibituumeniga segurisegu kuni 4 kuud. Ladustamiseks tuleb segu jahutada kuni 30ºC-ni
· keemiline vastupidavus· stabiilsus ultraviolettkiirgusele· ummistumiskindlus · bioummistuskindlus· roomavus· kulumiskindlus 39) Kuidas valitakse geosünteete? Eraldamise funktsioon aitab säilitada järgmisi tugevuse seisukohal olulisi näitajaid - kandvakihi paksus - terastikuline koostis - struktuurne püsivus Geosünteet võimaldab vähendada täitematerjali kogust ruutmeetrile, väldib jämedate ja peeneteraliste segunemise, tõkestab mehaaniliste osakeste segunemist ja aluspinnase peenosiste liikumise koos veega, peatades tahked materjaliosakesed, samas lubades vedelikel liikuda vabalt. Põhjamaade süsteemi maanteedel kasutatavatele geotekstiilidele nõuete määratlemiseks ja kontrolliks NorGeoSpec 2002 Vastavalt spetsifikatsiooniprofiilidest saab aluspinnase ja täitematerjali omaduste, ehitustingimuste ning teele esitatavate kvaliteedinõuete kombinatsiooni alusel valida konkreetsesse situatsiooni sobiva pinnaste eraldamiseks ja filtreerimiseks mõeldud geosünteedi.
Filler: täitematerjal, millest suurem osa läbib 0,063mm sõela, mida võib lisada ehitusmaterjalidele teatud omaduste saavutamiseks 13. Piirangud täitematerjalides Konstruktsioon piirab kasutatava täitematerjali maksimaalset terasuurust: peab olema: väiksem, kui ¼ konstruktsiooni minimaalsest mõõtest väiksem, kui ½ plaadi paksusest väiksem, kui ¾ armatuurvarraste vähim puhas vahe Terasuuruse ülemine(D) ja alumine(d) mõõde. Peenosiste maksimaalsete sisalduste piirangud(kategooriate kaupa). Erinevad nõuded jäme-, peen- ning fraktsioneerimata täitematerjalidele. Piirangud ka terastikulisele koostisele: läbindi % teatud sõelaava korral; ideaalkõverate jälgimine. Jämetäitematerjalidele on DIN 52103 ja DIN 52105 standardite järgsed nõuded veeimavusele ning survetugevusele. Piiratud peab olema ka Cl ja sulfaatide sisaldus, huumus, vilgukivi, väävel või
annaabi.ee 
