kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks Jämemotoorika oskuste all mõeldakse pea hoidmine, pööramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine, kõndimine, jooksmine, hüppamine. Peenmotoorsete oskuste all mõeldakse käeliste oskuste arengut nagu haaramine, haarde vabastamine, söömine, riietumine, kirjutamine-joonistamine Lapse jäme ja peenmotoorsed oskused kujunevad koos, sest paljud tegevused sõltuvad nende koostööst. Peenmotoorika on käte ja silmade koostöö, sõrmede liikumise nõtkus ja täpsus: esmalt haaramine, siis söömine, lõikamine, riietumine ning hiljem kirjutamine ja joonistamine. Motoorset arengut saab hinnata lapse saavutuste järgi, mis
(episoodiline mälu) ja õpitud faktide kohta (semantiline mälu) ning implitsiitne mälu (keha mälu, näiteks kuidas noa ja kahvliga süüa) kahjustuvad vähem kui uute faktide meeldejätmise ja meenutamise võime. Probleemid keelega ilmnevad enamasti sõnavara vähenemises ja sõnade väiksemas käepärasuses, mis toob kaasa suulise ja kirjaliku kõne üldise vaesustumise. Sel staadiumil on haige tavaliselt võimeline lihtsamaid mõtteid korralikult edasi andma. Peenmotoorsete tegevuste (näiteks kirjutamine, joonistamine, riietumine) võib esineda koordinatsiooni- ja planeerimisraskusi (apraksia), kuid tavaliselt jäävad need märkamatuks. Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kohnitiivselt kõige nõudlikumate tegevuste juures. Keskmise raskusastmega staadium. Haiguse süvenedes kaob lõpuks haigete iseseisev, nii et nad pole võimelised sooritama kõige tavalisemaidki igapäevatoiminguid
Mõõdukas vaimupuue F 71.0 (IQ 35-40-50-55), Raske vaimupuue F 72.0 (IQ 20-25-35-40) Sügav vaimupuue F 73.0 (IQ alla 20-25) Võrdlusena toodud IQ-tase lähtub DSM IV määratlusest. Vaimupuude taseme määratlus on meditsiiniline diagnoos. Seda ei tohi segamini ajada inimesele määratud puude raskusastmega, mida tähistatakse keskmise, raske ja sügava puudena, mis kirjeldavad inimese kõrvalabivajaduse määra. Peamised probleemid, mis mõjutavad motoorset arengut: üld - ja peenmotoorsete oskuste arengu hilistumine, lihastoonuse eripärad , mis tingivad liigutuskontrolli puudulikkuse, raskendatud tasakaalu ja koordinatsiooni nõudvad tegevused, raskused tegevuste planeerimisel, keha tunnetuse puudulik areng ja sensoorne defitsiit. Mida kujutab endast täpsemalt diabeet? Diabeet Tänapäeval tuntakse diabeedi erinevaid tüüpe. Kogu maailmas levinuim on 2. tüüpi diabeet, mis esineb täiskasvanutel ja sageli just ülekaalulistel inimestel. Lastel diagnoositakse 2
(enamikul juhtudest 7-24 kuu vanuselt). Esimesel 2-3 aastal on pärsitud sotsiaalne ja mänguline areng, kuid sotsiaalsed huvid võivad säilida. Keskmises lapseeas lisanduvad apraksia ja kehatüve ataksia, ilmneb skolioos või küfoskolioos ning koreoatetoidsed 4 liigutused. Alati tekib raske vaimne puudulikkus. Varases või keskmises lapseeas tekivad sageli krambid (Kliinikum). Kõige iseloomulikumaks tunnuseks on sihipäraste käeliigutuste ja peenmotoorsete manipulatiivsete vilumuste kadu, millega kaasneb keelearengu täielik peetumine või (osaline) kadu. Iseloomulikud on ka rinna või lõua kõrgusel labakätega tehtavad stereotüüpsed looklevad väänamis- või pesemisliigutused, käte stereotüüpne niisutamine süljega, oskamatus õigesti toitu närida, sagedad hüperventilatsiooniepisoodid ning peaaegu alati võimetus kontrollida pärasoole ja kusepõie tegevust. Sageli täheldatakse ka keele suust väljaajamist,
–2017.ȱaastaȱväljaandest,ȱjuhulȱkuiȱeiȱtöötataȱ * väljaȱkahtȱerinevatȱdiagnostilistȱmõistetȱ“kasvamine”ȱ(1)ȱjaȱ“areng”ȱ(2).ȱ ȱ 484 13. valdkond: kasvamine/areng Arengu mahajäämuse risk (00112) (1998) 13. valdkond: kasvamine/areng 2. klass: areng Definitsioon Risk jääda 25 või enama protsendi ulatuses maha eneseregulatsiooni oskuste ning sotsiaalsete, tunnetuslike, keeleliste ja üld- või peenmotoorsete oskuste arengus. Riskitegurid Sünnieelsed Ebasoodneȱmajandusolukordȱ Sünnieelseȱhoolduseȱpuudumineȱ Sisesekretsioonihäiredȱ Sünnieelseȱhoolduseȱhilineȱalgusȱ Geneetilisedȱhäiredȱ Emaȱvanusȱallaȱ15ȱaastaȱ Emaȱkirjaoskamatusȱ Emaȱvanusȱüleȱ35ȱaastaȱ Ebapiisavȱtoitumineȱ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ
annaabi.ee 
