Savistumine Eesti mullad jagunevad: Automorfsed mullad: A põuakartlikud ja parasniisked mullad B Gleistunud e niisked mullad Hüdromorfed mullad: C Glei-e märjad mullad D Turvastunud mullad E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mullad Eesti muldi iseloomustavad : · Soode ja sostunud muldade osatähtsus · Masiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel pinnal · Karbonaatsete muldade suur osatähtsus · Muldade suur kivisus, eriti peenkivisus · Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf http://www.maaamet.ee Mulla mehaaniline koostis ehk mulla lõimis -näitab ära mulla mehaanilise koostise ehk üksikosade suuruse Mulla tahke faasi tihedus De Mulla tihedus 2,54-2,63g cm3 Tahket osa 50% vedelat 25%(vesi, veeaur) ja gaasiline 25%(o) Mulla struktuursus
Nad on suure aktiivveemahutavusega, mida võib vähendada alumiste kihtide koreselisus. Veereziim hästi reguleeritud, valdavalt korras drenaazikuivendus. Kuivendatud leetjas gleimullad on tavaliselt rasked liigniiskuse tunnustga. Kuivendamata aga keskmise raskusega. Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib hästi rukki, nisu, kaera, kartuli, mesika, sööda juurvilja, suvinisu jaoks. Piiravaks faktoriks võib olla ainult mulla peenkivisus. Gleistunud leostunud mullad on hästi reguleeritud veereziimiga, valdavalt korras drenaazkuivendus, seega nemad kuivendust ei vaja, kui siis väga harva. See eest madalsoomuldadele on täielikku kuivendust vaja. Leostunud muldade puhul võiks metsastada ainult väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib arukask, rohkesti esineb ka kuuske ja halli leppa, kohati on segus saar ja jalakas. Harvem saab
halvasti, laguneva turbaga mullad. Madalsoomullad on alaliselt liigniisked, üleujutatavad, põhjavesi kuival perioodil mõnekümne cm sügavusel. Nõrgalt kuni mõõdukalt happelise reaktsiooniga. Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib hästi rukki, nisu, kaera, kartuli, mesika, sööda juurvilja, suvinisu jaoks. Piiravaks faktoriks võib olla ainult mulla peenkivisus. Madalsoomullad sobivad hästi heintaimede kasvatamiseks, ei sobi siiski intensiivselt haritavate kultuuride kasvatamiseks. Madalsoomuld kuulub seitsmendasse boniteediklassi. Gleistunud leostunud muld kuuendasse boniteediklassi. Gleistunud leostunud mullad on hästi reguleeritud veereziimiga, valdavalt korras drenaazkuivendus, seega nemad kuivendust ei vaja, kui siis väga harva. See eest madalsoomuldadele on täielikku kuivendust vaja.
Kaltsiumit Soomes eriti ei ole. Leetumine on negatiivne pigem, sest happeline. Mullad on suurel alal leelistunud, võimalik on ka muldade hapestumine. Kaltsium on oluline ph määraja. Mulla keskkonna muutja Eesti mullastiku regionaalne omapära 1. Turvasmuldade (23,2%) ja soostunud muldade (27,1%) suur osatähtsus muldkattes 2. Paekivi sage esnemine mullaprofiilis ca 1 m ulatuses 3. Karbonaatsete CaCO3 muldade suur osatähtsus (8,9%) 4. Muldade kõrge kivisus ja eriti peenkivisus (läbimõõt 1-10 cm) 5. Muldkatte suur kirjusus, mis on tingitud lähtekivimite ja veereziimi vahedusrikkusest Eesti omapära mullatekketergite alusel 1. Humiidne kliima peaks tingima läbiuhtumise ja leetumise, kuid karbonaatne lähtekivim takistab suuremas osas leetumise arengut 2. Väikese maapinna kõrguse tõttu on ülekaalus liigniisked mullad, aga kuivendamisega on tugevalt pidurdatud soostumise protsessi arengut ja levikut
valdavad on nad Viru-, Jõgeva- ja Raplamaal. Eestis on ohtralt rändkive, suurimad on ürglooduse objektidena kaitse all. Maa kasutamist on kivid alati seganud ning rahne, pangaseid, munakaid ja kamakaid (Ø üle 10 cm) on ikka kogutud ja ära veetud. Nende mõõtmed ja hulk mullas on võetud kivisuse astmete määramise aluseks (vaata kartogramm). Haritava maa keskmine peenkivisus (kivide Ø 1–20 cm) 30 cm tüseduses mullakihis on 53 m3/ha, suurim (üle 130 m3/ha) on see Lääne-, Saare- ja Harjumaal. Üle 50 m3/ha peenkive on ka Hiiu-, Lääne- ja Ida-Viru-, Järva- ja Raplamaa haritavate muldade 30 cm kihis. 10% haritavat maad (üle poole Võru-, Valga- ja Põlvamaal) paikneb erosiooniohtlikel üle 3°-listel kallakutel. Muldade tuulekandeohtu on suurendanud liiv- ja turvasmuldade kuivendamine ja
annaabi.ee 
