docstxt/15184495576862.txt
- Seejärel näeme üleval kaardil asuvaid kordinaate ja nende vahesid, selle järgi saame mõõta sirgest asuva punkti kauguse ja selle korrutada kaardi mõõtkavaga. Nii saamegi laiuse B ja pikkus L. Ristkordinaadid X jaY - Maamõõtmises on kordinaadid teist pidi ehk X on ülespoole ja y on vasakule - Kordinaatide määramiseks on kaaridle tõmmatud mustade peenjoontega ruudustik, mille nurkades on kordinaatide väärtused ja vahed, selleks et saada täpne kordinaat, peame tõmbama ruudustiku joonega risti ühe joone ja selle omakorda ära mõõtma. See omakordaarvutada ümber kaardi mõõtkavasse ja sinna loomulikult lisada kaardi servas olevad andmed. - Selleks et leida kordinaatide järgi joonte pikkuseid tuleb meil
ribid jm., võib tinglikult pöörata joonise tasapinda. Avade paiknemist äärikus võib täisvaate asemel selgitada ainult avade jaotusringjoone abil. Siinjuures eeldatakse, et avad on asetatud jaotusringjoonele ühtlaste vahedega. Tasapindade eristamine pöördpindadest Tasapinnalised eseme osad pöördpindade läheduses tuuakse vajaduse korral esile diagonaalsete pidevate peenjoontega. Pindade lõikejooni võib välja joonestada lihtsustatud kujul, näiteks lekaalkõveraid ringi kaartena või koguni sirgetena. Viimane võte õigustab end lõikuvate pöördpindade läbimõõdu suure erinevuse korral. Sujuva ülemineku puhul ühelt pinnalt teisele võib kujuteldavaid lõikejooni näidata tinglikult pideva peenjoonega, mis ei ulatu kontuurjooneni. Keere, õigemini keermeniit, saadakse mingi tasapinnalise kujundi (kolmnurk, ruut, trapets jt
samm: "mähiselementide moodustamine". Osalahendused asendatakse mähiselementidega: need on pinnad, kehad või õõneskehad, mis kujutavad osalahenduste abstraktsioone. 2. samm: "mähiselemendid paigaldada". Mähiselemendid paigutatakse üksteise suhtes ruumiliselt, kusjuures peetakse silmas funktsionaalset kokkukuuluvust. 3. samm: "lähtudes eelnevast osalahendusest skitseerida põhimõtte-lahendus". Konkretiseeritakse mähiselemente. Siin toimub ka konstruktsiooni varieerimine. Alustatakse peenjoontega. Valmistus- ja koostamisprobleeme siin ei vaadelda. 4. samm: "visandi tegemine, milles arvestatakse ka valmistamis- ja koostamisnõudeid" Siin toimus kujundamine "seest väljaspoole", kuna mõõtmeid määravad funktsioonikandjad asuvad seespool. 35. Funktsioonide ühendamise/lahutamise põhimõte. Integraal-/diferentsiaalkonstruktsioon Funktsioonide ühildamisel täidab üks element mitmeid funktsioone Funktsioonide lahutamisel täidab iga element ühte funktsiooni
Kui seadistada SAVETIME = 0 – lülitatakse joonise automaatsalvestus välja (seda pole soovitatav teha!). * * * GRID On tuntud tõsiasi, et ruudulisele paberile saab eskiisi paremini joonestada kui valgele paberile. Ka sellist võimalust saab arvutijoonestamisel kasutada. Käsuga GRID tuuakse joonestusväljale kogu esialgses ulatuses ühe piksli suuruste täppidega või peenjoontega rõht- ja püstjooneline võrgustik. Osa nendest joontest võib olla joonestaud ka veidi laiema joonega, vt. allpool. Punktide või joonte vahelisi rõht- ja püstsuunalisi samme on võimalik laiades piirides muuta. Kui joonestusvälja hiljem muuta suuremaks, saab võrgustikku vajaduse korral paigutada ainult joonise sellele osale, mis oli esialgu kuvatud. Kord kujundatud võrgustikku on soovitatav sisse või välja lülitada sõrmisega [ F7 ]
annaabi.ee 
