Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, 10- ~ kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks. Osakesi läbimõõduga 0,01 1mm nim. füüsikaliseks liivaks ~ 0,01mm füüsikaline savi, 3 ~ ibeosakesed Erinev mineraloogiline ja keemiline koositis. Mulla viljakuse kandjateks on eeskätt mulla peenimad osakesed, mis koosnevad biokeemiliselt tähtsatest mineraalidest ja nende koostises olevatest elementidest. Sidususe ja veekinnipidamisvõime sõltub samuti peenimatest koostisosakestest. Mulla mehhaanilise koostise e. LÕIMISe aluseks on Katsinski võtnud füüsikalise savi suhtelise sisalduse. 0,5% füüsikalist savi kogu mulla massist sõre liiv ( l1) 5-10% sidus liiv, liivmullad 10-20% saviliivmuld (sl) 20-30% kerge liivsavi (ls 1) 30-40% keskmine liivsavi (ls 2)
B.Elunditesse ja nende osadesse viivad verd keskmise kaliibriga arterid (näit. kodarluuarter ja selle harud jne.) – ka neis on vererõhk kõrge ja seinad paksud, kuid sidekoe kõrval on seinas järjest rohkem lihaskiude. C.Väiksematesse piirkondadesse viivad vere peened arterid ja arterioolid (palja silmaga raske näha) – nendes on verevool juba aeglasem ja rõhk madalam; sein õhuke, seinas lihaskiud, mis võivad vajadusel soone sulgeda. D. Kapillaarid: - need on peenimad veresooned, läbimõõt võib olla vaid 6-7 mikronit (väiksem kui erütrotsüüdil!); - verevool neis on väga aeglane ja sein koosneb vaid ühest rakukihist – hea gaasivahetus!; -kapillaari arteriaalses otsas väljub hulk vereplasmat rakkudevahelisse ruumi, kapillaari venoosses otsas läheb ca 9/10 vereplasmast vereringesse tagasi (ülejäänu viib ära lümfisüsteem) -kõik kapillaarid ei ole korraga avatud – elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis
pangaselised. Osakesi läbimõõduga 0,01 1mm nim. füüsikaliseks liivaks , alla 0,01mm füüsikaline savi, alla 0,001 ibeosakesed Erinev mineraloogiline ja keemiline koositis. 0,05-0,01 jäme tolm, 0,01-0,005 keskmine tolm, 0,005-0,0001 peenike tolm Erinev mineraloogiline koostis agrofüüsikaliste omadustega keemilise koostisega. Ibe ja savi osakesed on mulla viljakuse kandjad. Mulla viljakuse kandjateks on eeskätt mulla peenimad osakesed, mis koosnevad biokeemiliselt tähtsatest mineraalidest ja nende koostises olevatest elementidest. Sidususe ja veekinnipidamisvõime sõltub samuti peenimatest koostisosakestest. NB Mulla klassifitseerimine mehhaanilise koostise alusel Mulla mehhaanilise koostise e. lõimise aluseks on Katsinski võtnud füüsikalise savi suhtelise sisalduse. 0-5% füüsikalist savi kogu mulla massist sõre liiv ( l1) 5-10% sidus liiv, liivmullad (l2) kuni 10% liiv
innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. 39. Veresoonte jaotus Klassifikatsioon. Veresooned jagunevad ehituse, jämeduse ja kulu põhjal arteriteks, veenideks ja kapillaarideks. Arter on veresoon, mida mööda veri voolab südamest eemale. Arterites(v.a.kopsuarter) voolab hapnikurikas ja CO2 vaene veri. Veen on veresoon, mida mööda veri voolab südame suunas. Veenides(v.a. kopsuveen) voolab CO2, kuid väratiringe soontes ka toitainetest küllastunud veri. Peenimad veenid kannavad veenulite nimetust. Kapillaarid paiknevad võrgustikena arterite ja veenide vahel. Lääbimõõt on 5-15µm. Kapillaarides täidab veri oma vahendavat funktsiooni. 40. Kudede mõiste ja jaotus Kudede mõiste- Organismi ehitusmaterjal, ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, taime või looma organi osa. Kudede jaotus (4 suurt rühma) – Epiteelkoed, Tugikoed, Lihaskoed, Närvikoed 41. Epiteelkoed
elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, 10- ~ kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks. Osakesi läbimõõduga 0,01 1mm nim. 5 füüsikaliseks liivaks ~ 0,01mm füüsikaline savi, ~ ibeosakesed Erinev mineraloogiline ja keemiline koositis. Mulla viljakuse kandjateks on eeskätt mulla peenimad osakesed, mis koosnevad biokeemiliselt tähtsatest mineraalidest ja nende koostises olevatest elementidest. Sidususe ja veekinnipidamisvõime sõltub samuti peenimatest koostisosakestest. Mulla mehhaanilise koostise e. lõimise aluseks on Katsinski võtnud füüsikalise savi suhtelise sisalduse. 0,5% füüsikalist savi kogu mulla massist sõre liiv ( l1) 5-10% sidus liiv, liivmullad 10-20% saviliivmuld (sl) 20-30% kerge liivsavi (ls 1)
Elunditesse ja nende osadesse viivad verd keskmise kaliibriga arterid (nt kodarluuarter ja selle harud) ka neis on vererõhk kõrge ja seinad paksud, kuid sidekoe kõrval on seinas järjest rohkem lihaskiude. Väiksematesse piirkondadesse viivad vere peened arterid ja arterioolid nendes on verevool juba aeglasem ja rõhk madalam; sein õhuke, seinas lihaskiud, mis võivad vajadusel soone sulgeda. Kapillaarid on peenimad veresooned, läbimõõt 6-7 mikronit. Verevool neis on väga aeglane ja sein koosneb vaid ühest rakukihist hea gaasivahetus. Kapillaari arteriaalses otsas väljub hulk vereplasmat rakkudevahelisse ruumi, kapillaari venoosses otsas läheb enamus vereplasmast vereringesse tagasi (ülejäänu viib ära lümfisüsteem). Kõik kapillaarid ei ole korraga avatud, elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem.
annaabi.ee 
