vereringe ehk kopsuvereringe. SÜDA Suur vereringe algab vasakust südame vatsakesest. Sealt paisatakse hapniku rikas veri aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku. Seal toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine. Jääkaineterikas venoosne veri liigub kapillaaride venoossest osast peenikestesse veenulitesse, mis omakorda ühinevad ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks, mis suubuvad südame paremasse kotta. Väike verer inge Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, millest süsihappegaasirikas veri kopsuarterisse surutakse.
Absoluutne niiskus Ühes kuupmeetris leiduva vee mass grammides. Suhteline niiskus Veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt Temperatuur, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma. Hügromeeter Mõõteriist, millega mõõdetakse õhuniiskust. Märgamine Nähtus, kus vedelik mööda tahket pinda laiali valgub. Kapillaarsus Vedelike omadus tungida peenikestesse vahedesse, kiudude vahele, pooridesse. Faas Aine kogus, mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega. Faasisiire Aine üleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis.
arteritesse, ühtlustades rõhu kapillaaridesse jõudmise ajaks Kapillaarid Kui veri jõuab väiksemate arterite, arterioolide lõppu, on vererõhk umbes 35 mm/Hg ja ühtlane Edasi liigub veri kapillaaridesse Kapillaaride õhukeste seinte kaudu antakse lähedastele kudedele toitaineid ja hapnikku, mida vastavalt transpordivad vereplasma ja vere punalibled. Vastu saadakse süsinikdioksiidi ja teisi jääkaineid Veenid Kapillaaridest liigub veri peenikestesse veenidesse, mis ühinevad veenideks ja viivad vere tagasi südamesse Vere südamesse jõudes on see kaotanud pea kogu oma rõhu Venoosne veri jõuab südamesse tänu tassitaolistele klappidele, skeletilihaste tööle ja kõhu- ning rinnasisesele rõhule Lümfisüsteem Kui kapillaarid viivad kudedesse aineid ja võtavad vastu jääkaineid, viivad nad kaasa veidi vähem vedelikku kui nad toovad See on lümfisüsteemi tähtsus Lümfisüsteemi ehitus
HÜGROMEETER – õhuniiskuse mõõdik. PINDPINEVUS – vedeliku ja gaasi piirpinna omadustega seonduvad nähtused, mida põhjustab pinnakihi molekulide vaheliste molekulaarjõudude tasakaalustamatus. PINDPINEVUSJÕUD – pinge, mis tekib vedeliku pinnakihis, kui väljaspool on gaas mille minnakihis on vähem molekule. MÄRGAMINE – nähtus, kus vedelik tahket pinda mööda laiali valgub. KAPILLAARSUS – vedelike omadus tungida peenikestesse vahedesse, kiudude vahele ja pooridesse. FAASISIIRE – aine oleku muutus ja üleminek ühest faasist teise. FAASIDIAGRAMM – aine faaside kujutamine graafikul, sõltudes rõhust ja temperatuurist. KOLMIKPUNKT – koht faasidiagrammil, kus aine kõik kolm olekut kohtuvad, aine on kolmes olekus korraga. KRIITILINE PUNKT – punkt, kus rõhu ja temperatuuri tõstmisel ei saa enam vahet teha kas tegu on vedeliku või gaasiga. 10
Seda kasutatakse 40%-s parfüümides. Töötlemine On olemas erinevaid võimalusi eeterlike õlide kättesaamiseks . Destilleerimine- Kui taime materjal keevasse vette panna , siis aurustub sellest lõhna sisaldav lõhnaaine. Aur kondenseeritakse tagasi vette, kus õli jääb pinnale ujuma, ning seda on sealt võimalik kokku koguda. 19. sajandil parandati meetodit aurudestilleerimisega, mille puhul aur kondenseeriti külmas vees olevatesse peenikestesse torudesse. Ekstraheerimine lenduvate lahustite abil - Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine tähendab mingi komponendi või osa väljatõmbamist või väljaeraldamist süsteemist. Lõhnamaterjal asetatakse aukudega metallplaadile ekstraktorisse ja lenduv lahus (näiteks eeter) juhitakse 7 materjalist üle destillaatorisse, kus see kondenseerub pooltahkeks massiks , mis sisaldab eeterliku õli ja vahajat ainet stearopteeni
Suur vereringe ehk kehavereringe algab südame vasaku vatsakesest, millest hapnikurikas veri paisatakse aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku, kus toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine. Jääkaineterikas venoosne veri liigub kapillaaride venoossest osast peenikestesse veenulitesse, mis lähevad üle suuremateks veenideks. Need omakorda ühinevad ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks, mis suubuvad südame paremasse kotta. Väike vereringe ehk kopsuvereringe algab südame parema vatsakesest, millest süsihappegaasirikas veri surutakse kopsuarteritesse. Kopsuarterite kaudu jõuab veri kopsudesse, kus kapillaarides antakse ära süsihappegaas ja veri küllastub hapnikuga. Hapnikurikas arteriaalne veri tuleb südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu.
üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda. Sellest tingituna püüab vaba vedeliku pind võtta minimaalset suurust. Vedelike voolavust kirjeldab sisehõõre. See väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Põhjuseks on molekulidevahelised tõmbejõud ja molekulide üleminek erineva kiirusega liikuvate vedelikukihtide vahel. Vedelikel on veel üks omadus, mis seiseneb selles, et vedelik võib tungida peenikestesse torudesse, kapillaaridesse. Sellest ka nähtuse nimetus – kapillaarsus. Gaasides asuvad molekulid üksteisest kaugel, nii et nad pole praktiliselt vastastikmõjus. Molekulid saavad seetõttu vabalt liikuda, ainult aegajalt põrkudes. Seepärast gaas täidab alati kogu anuma. Ainet gaasilises olekus nimetatakse gaasiks, kui aine sellel temperatuuril ei saa olla vedelas olekus. Kui aine saab antud temperatuuril olla nii vedelas kui gaasilises olekus, kasutatakse auru mõistet.