Need on mullad, mis on kujunenud lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil, seega on aluspõhi lubipaas ja põhiline lähtekivim on valkjashall rähkmoreen. Põhiline diagnostiline tunnus on, et kihisemine on neis muldades kõrgemal, kui 30 cm. Sageli kohe maapinnalt alates on näha üksikud rähatükid. Levivad mullad Põhja-Eestis, Loode-Eestis, Saaremaal. Jagunevad: 1) Paepealsed mullad (Kh). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael, kus peeneseline mullakiht on alla 30 cm, seega need mullad on erakordselt põuakartlikud mullad. Paepealsed mullad levivad põhjarannikul, kus asub paekallas ehk klint. Näiteks Ontikal, Türisalu pangal Mullaprofiil A-D (huumushorisont ja aluspõhi). Jagunevad need mullad järgmiselt: a. Väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Peeneseline mullakiht kuni 10 cm. b. Õhukesed (Kh''). Peeneseline mullakiht kuni 20 cm. c
Need on mullad, mis on kujunenud lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil, seega on aluspõhi lubipaas ja põhiline lähtekivim on valkjashall rähkmoreen. Põhiline diagnostiline tunnus on, et kihisemine on neis muldades kõrgemal, kui 30 cm. Sageli kohe maapinnalt alates on näha üksikud rähatükid. Levivad mullad Põhja-Eestis, Loode-Eestis, Saaremaal. Jagunevad: 1) Paepealsed mullad (Kh). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael, kus peeneseline mullakiht on alla 30 cm, seega need mullad on erakordselt põuakartlikud mullad. Paepealsed mullad levivad põhjarannikul, kus asub paekallas ehk klint. Näiteks Ontikal, Türisalu pangal Mullaprofiil A-D (huumushorisont ja aluspõhi). Jagunevad need mullad järgmiselt: a. Väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Peeneseline mullakiht kuni 10 cm. b. Õhukesed (Kh''). Peeneseline mullakiht kuni 20 cm. c
Jagunevad: savimuldadega allvaldkond Kõigepealt leitakse olemasolev hinne e. Alltüüp 1.Paepealsed mullad Kh on b)Pärnu allvaldkond alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, kujunenud välja lubipael, kusjuures Kagu-Eesti moreenkuplistike huumushorisondi tüsedus ja huumuse peeneseline mullakiht <30cm, seega on erodeeritud muldade agromullastiku sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima, paas kõrgemal kui 30cm. Erakordselt valdkond pindalaga ca 5%. Äärmiselt arvestades kivisust, lõimise põuakartlikud ja väheviljakad. liigestatud reljeefiga kupliline ala. mitmekihilisust, reljeefi jne ja viiakse AD Nimetatakse ka loopealseteks. Metsad on Toimub muldade ärakanne e
geneesi. Suurimaks geneetilise klassi ühikuks on tüüp, mis iseloomustab üldist mullatekke protsessi suunda. Tüüp jaguneb alltüüpideks: liik ja erim. Lähtekivimi omaduste alusel grupeeritakse rähkmullad, klibumullad, veerismullad. I Tüüp Karbonaatsed mullad K. On mullad, mis on kujunenud välja lubipael või rähnmoreenil. Kihisemine kõrgemal, kui 30cm. Jagunevad: 1) Paepealsed mullad Kh on kujunenud välja lubipael, kusjuures peeneseline mullakiht <30cm. Paas kõrgemal kui 30cm. Erakordselt põuakartlikud ja väheviljakad. a) Kh' väga õhukesed alla 10cm peeneseline kiht AD b) Kh'' õhukesed alla 20cm c) Kh''' keskmise tüsedusega 30cm Nimetatakse ka loopealseteks. Metsad on hästi tuuleõrnad 2) Rähksed mullad K hästi laialt levinud Põhja-, Loode- Eestis, saartel. Lubipaas on kaetud valkjas halli rähnmoreeniga. Paas sügavamal, kui 30cm. Kihisemine mulla
Vahel kasutatakse ka grupeerimist. Kõige sagedamini grupeeritakse lähtekivimite iseärasuste alusel. Näiteks karbonaatsed mullad võivad oll aveerismullad, rähkmullad, klibumullad (grupeeritud korese kuju alusel). I. Karbonaatsed mullad K. Need on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil ja põhitunnus on, et kihisemine on kõrgemal, kui 30 cm. Levivad Põhja-Eestis, Saaremaal, Loode-Eestis. Jagunvad: 1)paepealsed mullad Kh- peeneseline kiht alla 30 cm . Paas on kõrgemal, kui 30 cm. Aluspõhjaks on lubipaas. Väga põuakartlikud mullad. Põllumajanduslikult tähtsusetud. Kindel looduslik kooslus, mida tuleb igati hoida. Põhja-Eesti, Põhja-rannik. Paepealsed mullad jagunevad omakorda peeneselise kihi tüseduse alusel väga õhukesteks Kh`, õhukesteks Kh´´ ja keskmise sügavusega Kh´´´, valem A-D. 2)Rähksed mullad K -Ida-virumaal, loodeestis
Rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal Mullaelustik aktiivne, domineerib bakteriaalne lagunemine, elustik pärsitud ajuti sügisel ja KIg Pandivere kõrgustik, Viljandimaa ja Tartumaa. kevadel liigniiskuse tõttu. Kaasnevad mullad: Ko, KI, Go, G(o), GI, Kg, LPg Khg ülekaalus sl ja ls mullad, mis on struktuursed; vähe l ja s. Peeneseline osa Gleistunud leostunud mullad Kog: struktuursetel m. suure poorsuse ja väliveemahutavusega (kuni 60%); Eripind 130150 m2 Gleic Cambisols (WRB) g-1. Aguic Calciborolls jt. (ST) Kg rls1 ja rsl põhilised korest mahu järgi 5080%, A tompja või teralistompja Gleistunud leetjad mullad - KIg
annaabi.ee 
