Margarita kaunis naine, kes oleks minu meelest ilma Wolandi ilmumiseta elanud elupäevade lõpuni väga õnnetult või veel hullem teinud endale liiga vara otsa peale. Woland aga andis talle tagasi Meistri, lõi nende elu jälle endiseks ja tõi tulest tagasi ,,Pontius Pilatuse" romaani. Margarita elu mõte oli nende detailidega taastatud. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent nt kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Valguse ja varju vahel ei ole määratletavat piiri. Samuti pole maailmas üdini häid või halbu inimesi kõik ju sünnivad ühesuguste ,,valgete lehtedena",
õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti hulluks, kui võlus rahatähti, kingi ning riideid. Nad rabasid kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi. Sellisele rahvale lihtsalt pidi õpetust andma ja Woland seda tegigi. Seega ei saa teda üdinisti halvaks tembeldada. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Ka armastus on üks valdkond, kus me üritame oma kehvemad omadused jätta tagaplaanile, soovides jätta endast võimalikult hea mulje
Meister ja Margarita M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita takistusterohke, kuid õnnelik armastus. Kõik need kolm lugu on omavahel äärmiselt seotud ning väga hästi kokku põimitud. Kogu sündmuste ahel algab Patriarhi tiikide äärest, kus kirjanik Mihhail Beriloz ja luuletaja Ivan Nikolajevits vestlevad ägedalt Jumala olemasolu üle
käitumisega Woland, kelle ennustuse järgi sureb Berlioz trammi alla jäädes ja pea eraldub kehast. Natukese aja tagant see ka juhtub ning poeet on hullumas. Ta üritab Wolandit jälitada/kinni püüda, aga see ei õnnestu tal. Lõpuks satub peale mitmeid insitente hullumajja. 2. Berliozi korterikaaslane Stjopa Lihhodejev leiab hommikul oma korterist ärgates eest Wolandi, tema tõlgi Korovjevi (Fagott) ja imeliku paksu kassi Peemoti (Hans). Need väidavad, et Stjopa on eelmine õhtu sõlminud lepingu (ise ta seda ei mäleta) Varieteatris numbri läbiviimiseks (nr- must maagia). Mõne hetke pärast leiab Stjopa end imelikul kombel Jaltast. 3. Variteatri finantsdirektor Rimski ega teised töötajad teatris ei tea Wolandi numbri sisust midagi. Maag tuleb Korovjevi ja kassiga (kes räägib) nr esitama. Seal võib näha kaardipaki leidmist võõra inimese taskust, rahasadu,
miilitsat, lootes, et see midagi teha suudab... Ja lõpetavad hullumajas, sinna lukustatuna endasuguste poolt. Kui kujutada ette maailma, kus on näiteks võimatu maast õhku hüppamine, asjade tõstmine või muud sarnast, hirmutaks meie reaalsus neid samavõrd. Ilmselt arvataks, et tegemist on mingi nõiduse või muu ohtlikuga. Samas, meie jaoks on selline asi naeruväärne. Nii võib vastandada ka Bulgakovi moskvalased ja Peemoti, Fagoti ja Azazello. Pigem tegi neile nalja see, milline oli rahva reageering, kui nad seda pahatahtlikkusest tegid. Sest tegelikult kõik, kes nende pärast kannatasid, olid just mõtlematud, egoistlikud ja lollilt kindlad oma maailmavaates. Seega ei saa Wolandist põhjustatud tegusid nimetada kurjadeks või halbadeks - tegelikult oleks neist inimestele kasugi võinud tõusta, kui nad ise nii varjutatud mõistusega poleks olnud. Keegi on öelnud, et Saatan põlgab neid, kes temale kuuluvad
Hiljem kohtub oma lennul toatüdruku Natasaga ning Nikolai Ivanovitsiga, kes olid samuti võlukreemi kasutanud. Lõpuks jõuab Margarita metsa, kus erinevad metsaasukad teda suursuguselt vastu võtavad ja nimetavad teda kuningannaks. Margarita saadetakse lendavas autos Moskva poole teele. XXII peatükk Tegelased: Margarita, Woland, Peemot, Azazello, Fagott Margarita jõuab pärale Wolandi korterisse, imestab selle suuruse üle. Kohtub mustkunstniku abiliste Peemoti ja Fagotiga ning taaskord Azazelloga. Margaritale räägitakse, et on tulemas Wolandi iga-aastane ball ning et tal on seal kaaslaseks/peo perenaiseks alati Margareta- nimeline tütarlaps. Palutakse teda perenaiseks. Ta nõustub. XXIII peatükk Tegelased: -,,-, balli külalised Margarita viidi ballile, kus ta kohtus erinevate balli külalistega. Kõik külalised olid surnud, kuid ärkasid ballisaali jõudes ellu. Viimaks ilmus Woland öösärgis koos külalisega,kes oli elus.
ilmunud kavasse musta maagia etteaste. Hämming kasvab veelgi, kui keegi Jaltast hakkab väitma, et on Lihhodejev. Peale ägedat telegrammivestlust Jaltas viibiva teatridirektoriga ja telefonikõne Korovjeviga on finantsdirektor Rimski ja administraator Varenuhha seisukohal, et midagi väga kahtlast on toimumas ja kõik asitõendid tuleks viia ekspertidele. Verenuhhat hoiatatkse telefoni teel seda mitte tegema, keelust hoolimata ta siiski lahkub majast koos portfeliga, kuid satub Peemoti, Azazello ning Hella küüsi ja ta muudetakse vampiiriks. Sama päeva õhtul kohtub Ivan hullumajas oma naabriga, kelleks osutub nimetu kirjanik, kes kutsub end Meistriks. Ta jutustab Ivanile oma loo: kuidas ta kirjutas romaani Pontus Pilaatusest, kuidas kohtus ning elas koos naisega ning kuidas lõpetas hullumajas. Meistri eetvedamisel mõistab Ivan, et isik, keda ta eelmine päev pargis kohtas, oli ei keegi muu kui saatan
.. Ja lõpetavad hullumajas, sinna lukustatuna endasuguste poolt. Kui kujutada ette maailma, kus on näiteks võimatu maast õhku hüppamine, asjade tõstmine või muud sarnast, hirmutaks meie reaalsus neid samavõrd. Ilmselt arvataks, et tegemist on mingi nõiduse või muu ohtlikuga. Samas, meie jaoks on selline asi naeruväärne. Nii võib vastandada ka Bulgakovi moskvalased ja Peemoti, Fagoti ja Azazello. Pigem tegi neile nalja see, milline oli rahva reageering, kui nad seda pahatahtlikkusest tegid. Sest tegelikult kõik, kes nende pärast kannatasid, olid just mõtlematud, egoistlikud ja lollilt kindlad oma maailmavaates. Seega ei saa Wolandist põhjustatud tegusid nimetada kurjadeks või halbadeks - tegelikult oleks neist inimestele kasugi võinud tõusta, kui nad ise nii varjutatud mõistusega poleks olnud
annaabi.ee 
