oktoobril 1996. aastal. Esimene klass alustas tööd 1. septembril 1997. aastal. Vabakool on väärtuspõhine avatud koostöökool, mis toetub Eesti kooli traditsiooni-dele, Johannes Käisi, taanlaste N.F.S Grundtvigi ja C.M. Koldi vaadetele. Pärnu Vabakool loob inimestele võimalused mitmekülgseks võimetekohaseks arenguks ning elukestvaks õppeks professionaalsete juhendajate abil iga inimest väärtustavas turvalises ja koostööle suunatud koolikeskkonnas. Pärnu Vabakool on humaansel pedagoogikal põhinev üldhariduskool, milles õppijad - õpilased, õpetajad ja lapsevanemad - on ennastjuhtivad ja rõõmsameelsed inimesed. Vabakool väärtustab tervislikku ja keskkonda säästvat eluviisi. Vabakoolis õppijad tunnetavad iseennast ja oma osa ning kohta universumis. Kvaliteetse riikliku põhihariduse omandanud ja väärtuskasvatuse kaudu kujunenud vastutusvõimeline, terve eluhoiakuga ja eetiliste väärtushinnangutega õnnelik inimene, kes
lähedal. Ta sai raske haavata Esimeses maailmasõjas, sõda katkestas tema õpingut õpetajate seminaris ja kui ta pärast sõda õpetajana tööle hakkas, tuli tal otsida alternatiive traditsioonilisele õpetamisele, sest rääkimine tekitas talle haavatasaamise tõttu suuri raskusi. Nii sündiski Frinet`i kõige silmapaistvam idee oli vaja meetodeid, mis paneks õpilased ise tegutsema. Freinet pedagoogikal ei ole oma filosoofilist lähtealust, oma arusaamist lapse arengust (oma arenguteooriat),spetsiaalset õpetajate koolitust ega ka terviklikku üldharidust (kesk-haridust) andvat koolitust (Tuulik 2001). Freinet' määratleb oma pedagoogika üldeesmärgi järgmiselt: ,,Lapse isiksus areneb kõige paremini mõistlikus ühiskonnas, mida ta teenib ja mis aitab tal saavutada eneseväärikustunnet ja jõudu, et ta täiskasvanuna suudaks tegutseda eesmärgistatult, egoistlike valedeta ning
nagu näiteks, peab oskama eristada täiskasvanud õppijaid tavalistest õpilastest-ja põhimõtteid, millel põhineb täiskasvanuharidus. Ülevaade. Professionaalse õppe programmi planeerimisel on palju koolijuhid arvamusel, et professionaalse õppe meetodid peaks peegeldama neid meetode, mida õpetajad kasutavad oma õpilaste peal. Teisisõnu, nad võtavad vastutuse selle eest, et mida nad peaksid õpetama. See tähendab, et meetodid, mis põhinevad pedagoogikal-kunst ja teadus-rakendatakse täiskasvanutele. Sõna andragoogika on päris Kreekast, sõna agoge tähendab õppimist ja andr- tähendab täiskasvanut, koos tähendavad nad kunsti ja teaduse meetode, et aidata täiskasvanutel õppida. Täiskasvanute eneseteadvus. Palju koolijuhid nõustuvad sellega, et õpetajad on täiskasvanud ja ei ole enam sõltuvad; nad vastutavad enda eest ise ja on võimelised elama oma elu täiskasvanu maailmas. „Inimeste
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919.
nõudmistes ja õpetuse kirjeldused. Peamine hool laste kõlbelise kasvatamise eest lasus emal, kuna isa aja võtavad reisid ja muud ühiskondlikud ülesanded. Uute väärtustena hakkavad domineerima kloostrite õpetavad väärtused. Seitsmeks vooruseks peetakse usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikkust. Seitsmeks surmapatuks aga kõlblusetust, prassimist, upsakust, viha, laiskust, ihnsust ja kadedust. Kristlikul pedagoogikal oli õppekasvatus tegevuses oma eriline orientatsioonide skaala-vaimu rõhutamine, kasvatus usu kaudu. Kristust vaadeldi kui pedagoogi ja samal ajal kui isa ja kui kasvatatava käendajat. Kasvatus oli Kristuse jäljendamine nii õpetajate kui õpilaste poolt. Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine. Keskaegse hariduse eesmärk oli eelkõige õpetada hirmu tundma. Õpetamine jagunes kahele tasandile: esimesel oli kõik see, mis puutus maisesse maailma, teisel see, mis puutus taevasse ilma
MIKS PEETER PÕLLU KASVATUSÕPETUS EI VANANE? Suur inimene ei sure ja hea raamat ei vanane. Kui ma aastad tagasi sain esimest korda lugeda Peeter Põllu kasvatusõpetust, oli see kui käesirutus minevikust. Viiekümneaastane mahavaikimine muutus olematuks; meil on, millele toetudes edasi minna. Peeter Põllu jaoks o l i pedagoogika teadus (tänapäeval kahtleme, kas üldse, ja kui, siis kunst või teadus). Pedagoogikal teadusena o l i oma kindel aine - kasvatus. Pedagoogikal teadusena o l i oma kindel adressaat - praktika. Pedagoogika kui teadus p i d i tõusma kõrgemale argiaskeldustest ning nägema üldistusi ja seaduspärasusi seal, kus kogemus vaid üksikseiku nägi. Need on asjad, mis meil praegu kaugeltki nii selged ei ole. Peeter Põld oli rohkem kui 50 aastat meie jaoks olematu; veelgi enam, isegi ajakirjadest oli ta nimi kõrvaldatud. Kui paljud meist on tema "Üldist kasvatusõpetust" lugenud? Kui paljude
annaabi.ee 
