Pecus kariloomad, pecunia raha. Raha tuleb sõnast kariloomad. Servus tuleb ka sõnast ülevaatama. Enne 12 tahvli seaduseid sõna peculium. Oli aspekt, mis tegi orjast isiku, sest ainult inimene saab asju omada. Orja peculiumile ei seatud piire. Mis ori oma oskustega hankis, jäi temale. Enne 2. sajandit oli peculise kogumiseks vaja isanda luba. Ori vüis end harida nii palju kui suutis. Rikkad orjad, osad saavutasid kõrge staatuse oma vaevaga. Oma peculiumi eest võis ori end vabaks osta. Peculiumi kaudu inspireeriti orja töötama. Omandiõiguslikult ja tehniliselt kuulus peculium isandale. Need kes on teise võimu all võivad omada vara. Orjadel võis olla ka omi allorje peculiumi näol. Nt isand andis riideid päriseks peculium, riided üheks sündmuseks isana vara. Vicarius orja allori. Kui isand vabastab orja/ori ostab end vabaks, siis isand võis otsustada, kas annab orjale ka peculiumi kaasa või ei
Kuna orjal ei olnud mingisuguseid õigusi, polnud tal ka omandiõigust. Kõik asjad, mis orjal olid kuulusid isandale. Avalike orjade puhul olukord teine. Reeglina kõik orjad omasid mingina mingit vara, mida teoorias nad omada ei tohtinud. Nt riided või möödel vms. peculium siis isanda varast eraldi olevad esemed. Pekuuliumi suurusele ei olnud erandeid . Pekulium võis olla maa, vallasvara, võlakirjad, raha. Suuruselimiite ei olnud, kui palju võis olla peculiumi orja käsutusse antud. Alati osa varast, mis oli isanda varast eraldi ja selgelt eraldatud. Isanda raamatupidamises pekuuliumid käisid need ka orja alla, mitte ei olnud isanda käsutada. Isand võis teoorias spekuuliumi ära võtta aga seda ei peetud heaks tooniks. Umbes nagu kui vanemad võtavad lapselt taskuraha ära. Samas mitte kõik orja kätte läinud asjad ei olnud pekuuliumid. Nt kui isand korraldab stiilipeo, kus ta
Ojad olid omand perepeale . Orjaks sai põlvnemisega orjatarist, sõjavangina ja orjusesse müümisega.Hiljem orjade olukord muutus Rooma riigi laienemisel. Linna tuli palju sõjavange, mis muutis orjad odavaks kaubaks. Tekkis suurmaavaldus-latifundium. Orjadest sai asjad, mida käsitleti hingestatuina-animal. Orjad on asjad, kellel pole õigusõimet. Peculium-erivara, mille andis peremees orjale,et too saaks tegutseda kui õigusvõimeline ja peremees vastutas peculiumi ulatuses. Lapsed olid isa võimu all ja said täieliku õigusvõime pärast isa surma. Võisid ka peculiumiga saada majandusliku iseseisvuse või pereisa võimu alt vabaks laskmisega. 4.Õigusmõistmine Ius civile-tsiviilõigus oli kodanike õigus. Õigusmõistmises kohtukorraldus jagunes avalik ja eraõiguslikuks. Menetluse avas preetor,tuli ametisse kodanike hulgast. Kõigepealt uuris poolte seisukohti, kuid ta ei olnud otsuses vaba
domesticused nagu lapsedki. Ojad olid omand perepeale . Orjaks sai põlvnemisega orjatarist, sõjavangina ja orjusesse müümisega.Hiljem orjade olukord muutus Rooma riigi laienemisel. Linna tuli palju sõjavange, mis muutis orjad odavaks kaubaks. Tekkis suurmaavaldus-latifundium. Orjadest sai asjad, mida käsitleti hingestatuina-animal. Orjad on asjad, kellel pole õigusõimet. Peculium-erivara, mille andis peremees orjale,et too saaks tegutseda kui õigusvõimeline ja peremees vastutas peculiumi ulatuses. Lapsed olid isa võimu all ja said täieliku õigusvõime pärast isa surma. Võisid ka peculiumiga saada majandusliku iseseisvuse või pereisa võimu alt vabaks laskmisega. 4.Õigusmõistmine Ius civile-tsiviilõigus oli kodanike õigus. Õigusmõistmises kohtukorraldus jagunes avalik ja eraõiguslikuks. Menetluse avas preetor,tuli ametisse kodanike hulgast. Kõigepealt uuris poolte seisukohti, kuid ta ei olnud otsuses vaba. Kui õigus nägi ette hagivormi-actio, võis preetor
Siiski esineb ka erandeid. - kui pojast saab persona sui iuris teatud ametisse asumisega - isa vabastab poja teatud tehinguga emancipatio o algselt poja kolmekordse müümise teel o impeeriumi ajal imperaatori reskriptiga või avaldusega kohtu ees o vastutasuks sai isa pool poja varandusest Isa ja laste vahelised varanduslikud suhted Isa võis anda pojale (nagu ka orjadele) teatud vara vabaks kasutamiseks peculiumi. Augustuse ajal sai poeg omale kõik selle, mida ta sõdurina sõjas oli omandanud (hiljem tsiviilteenistuses). Seda nimetati peculim castrense. Iustinianuse ajal kandis poja poolt omandatud iseseisev vara nimetust bona adventicia. See tõi kaasa perekonna juriidilise ühtsuse nõrgenemise, kus osapooled kui iseseisva vara omanikud said osaleda hagides. 7. Võrdle abieluõigusenorme Vanas Testamendis ja CIC-is Juutide monogaamia nõue Euroopas tuli kanoonilise õiguse mõjul
annaabi.ee 
