geomeetrilisel teljel. Mehaanilised käigukastid koosnevad hammasratastest, toendite, tihenditega võllidest ja käiguvahetusmehhanismist. 3 Peaülekanne Auto peaülekandeks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis paikneb veosillas ja muudab pöördemomenti. Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratastega. Autode peaülekanded jagunevad ühekordseteks ja kahekordseteks. Ühekordseid peaülekandeid kasutatakse sõiduautodel ja väikeveoautodel. Kahekordsesse peaülekandesse kuulub kaks paari hammasrattaid:1, 2 ja 3, 4. Kahekordseid peaülekandeid kasutatakse kesk- ja suurveoautodel, et suurendada rataste pöördemomenti. 4 Diferentsiaal Diferentsiaal on jõuülekandemehhanism, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks
veetava võlli koonushammasrattad. Peaülekande vedav hammasratas valmistatakse kas käigukasti veetava võlliga ühes tükis või äravõetavana. Veetavad hammasrattad kujutavad endist enamasti äravõetavaid hammasvöid. Need kinnitatakse poltide või neetidega tagasilla võlli ääriku külge (roomiktraktoritel) või diferentsiaalikarbi külge (ratastraktoritel). Peaülekande koonushammasrattad võtavad vastu ja kannavad edasi mitte üksnes radiaalkoormusi, vaid ka suuri telgkoormusi. Peaülekandeid liigitatakse: 1- ühekordne spiraalhammasratastega, 2-ühekordne hüpoidülekanne, 3-kahekordne ülekanne. Roomiktraktori peaülekanne asub tagasilla kere eraldi ruumis, mille õlivann on harilikult ühenduses käigukastiga. Juhtimissidurite ruumist või pööramismehhanismide piduritest on aga peaülekanderuum õli läbivoolu takistamiseks leht- ja mansett-tihenditega eraldatud. Ratastraktorite peaülekandedetaile määritakse jõuülekande ühisest õlivannist. Autode
Peaülekande koonushammasrattad võtavad vastu ja kannavad edasi mitte üksnes radiaalkoormusi, vaid ka suuri telgkoormusi. Erinevad koonusülekandega peaülekanded 1. Vedav koonushammasrattas, 2. Veetav koonus hammasratas, 3. Teise astme vedav silinderhammasratas, 4. Teise astme veetav silinderhammasratas. Autode peaülekanded jagunevad ü h e k o r d s e t e k s ja k a h e k o r d s e t e k s (ühe ja kaheastmelisteks). Ühekordseid peaülekandeid kasutatakse iduautodel ja väikeveoautodel. Nad koosnevad ühest kooniliste spiraalhammasrataste või hüpoidhammasrataste 1 ja 2 paarist.. poid hammasratastel on erilise kujuga hambad, mis võimaldavad teha hammasrattaid spiraalhammasratastest isematena. Hüpoidülekande korral on hammasrataste 1 ja 2 pöörlemisteljed nihutatud teineteisest eemale. Kui veetavate hammasrataste mõõtmed on võrdsed, siis on Hüpoid ülekande
külge . Peaülekande koonushammasrattad võtavad vastu ja kannavad edasi mitte üksnes radiaalkoormusi, vaid ka suuri telgkoormusi. Joonis 48:Erinevad koonusülekandega peaülekanded. 1. Vedav koonushammasrattas, 2. Veetav koonus hammasratas, 3. Teise astme vedav silinderhammasratas, 4. Teise astme veetav silinderhammasratas. Autode peaülekanded jagunevad ü h e k o r d s e t e k s ja k a h e k o r d s e t e k s (ühe- ja kaheastmelisteks). Ühekordseid peaülekandeid kasutatakse sõiduautodel ja väikeveoautodel. Nad koosnevad ühest kooniliste spiraalhammasrataste või hüpoidhammasrataste 1 ja 2 paarist.. Hüpoidhammasratastel on erilise kujuga hambad, mis võimaldavad teha hammasrattaid spiraalhammasratastest väiksematena. Hüpoidülekande korral on hammasrataste 1 ja 2 pöörlemisteljed nihutatud teineteisest eemale. 46
Selline paigutus tagab hammasrataste antud mõõtmete korral maksimaalse vahe peamasinate vahel, kui aga peamasinate laiusgabariidid nõuavad suuremat vahet, kasutatakse vahehammasrattaid. Väikelaevadel (peamasinate võimsustel mõne tuhande kilovatini) leiavad piiratud kasutamist ka mitme kiirusega ja reversreduktorid, mis on keerukamad, kuid annavad teatud lisavõimalusi laeva käigu- ja manööverdamisomaduste parandamiseks. Peatüki alguses mainitud peaülekandeid, kus ühelt peamasinalt kantakse võimsus üle kahele võlliliinile (käiturile) kasutatakse harva. Eeskätt tulevad need kõne alla väikese süvisega siseveekogude laevades, kui süvis ei võimalda kasutada ühte, vajalike veoomadustega sõukruvi.Turbiinjõuseadmetes on vajalikud suured ülekandearvud i = 30…100, mistõttu kõne alla tulevad kahe- või kolmeastmelised silindriliste hammasratastega, planetaar- või ka
Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala, temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest. Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks. Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest. Ülekandearv i=z2/z1, kus z=hammasrataste hammaste arv. Jõuülekande arv avaldub: ijk=ik xia , kus ik on kõigi lülitatavate mehhanismide ülekandearv ja ia on alaliselt hambuvate hammasratastega mehhanismide ülekandearv. Mootori pöördemoment mp=mpik+mpk , kus Mp- mootori pöördemoment. Mpik- jõuülekande kantud pöördemoment. Mpk käitusvõllile kanud pöördemoment. Peaülekanne.
annaabi.ee 
