1799.aastal riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Kogu Prantsusmaa võim koondus Napoleon Bonaparte kätte. Sõdadega Prantsusmaa alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi. Väikeriigid liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suvelmoodustati Prantuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist kuulus Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon Bonaparte. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa, kellega liitusid teised Euroopa arenenuimad riigid. Euroopa riigid ei tunnustanud Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu,et taastada s eaduslik monarhia ja vana kord. Prantsusmaa vasallriikideks olid Belgia, Holland, Itaalia, Illüüria, Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Taani.
konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte. Tema võimuolekut konsulina nimetati konsulaadi ajaks, mis kestis 1799-1804. a. 1806. a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a. detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Prantsuse liitlaste ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõjus rängalt ka Prantsuse majanduselule. Venemaa nõustus Prantsuse vallutustega ja kohustus liituma kontinentaalblokaadiga
põhjalik sõjaväereform. Kasvas sakslaste rahvuslik eneseteadvus, mille äratamisel ettendasid olulist rolli ülikoolid ja isalmaaliselt meelestatud kirjanduslikud ringkonnad. Revolutsiooni sõdade alguses sai Napoleoni väed lüüa , aga siis pöördus Seaduslik Kogu rahva poole üleskutsega ,,Isamaa on hädaohus". Tänu sellele kogunes rahvas kokku ja nad võitsid. Prantsusmaa vastu tehti koalitsioone , kuid need ei aidanud Napoleoni väed võitsid ikkagi. Prantsusmaa peavastaseks oli Euroopa enim arenenud riik Inglismaa kellega liitusid teised. Kuid Napoleonist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. Aasta detsebris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. Aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa. Napoleoni tabas ebaõnn üksnes meresõjas. 1805. Aasta oktoobris häviats inglise-Hispaania ühendlaevastik inglise-Hispaania ühendlaevastik admiral Horatio Nelsoni juhtimisel Trafalgarimerelahingus Prantsuse laevastiku. 1815
aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi. Aastal 1803 likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriigi, mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aastal moodustati 16nest Prantsusmaa võimu all olevatest riikidest Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon. Liit oli kohustatud osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale. Prantsusmaa peavastaseks kujunes Inglismaa, kellega liitusid teised, kuid Napoleonist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed ja 1806. aasta oktoobris põrmustati Preisimaa. 1806. aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi, millega ta lootis Inglismaa põlvili suruda. Blokaad oli tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele, kuid ta suutis sellest üle olla, suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega. Majandussõda mõjutas rängalt ka
2.mail Berliin kapituleerus.8.mail kirjutati alla Saksamaa kapitulatsiooni aktile.SÕDA EUROOPAS OLI LÕPPENUD. KÕIGE KUULSAMAD VÄEJUHID: USA: Eisenhower; Suurbritannia: Montgomery; NSVL: Zukov; Saksamaa: Rommel (,,kõrberebane"), Paulus, Göring... Prantsusmaa: Charles de Gaulles. Jaapani kapituleerumine : 2.sept.1945. 1942. aastal oli Jaapanil tohutu sõjaline edu olnud Vaikse ookeani piirkonnas. 1943.aastal arendas USA pealetungi Jaapani valdustele. Lääneliitlased aga pidasid peavastaseks Saksamaad ja seetõttu lõplikku edu ei saavutatud. Jalta konverentsi ajaks oli Roosevelt kindel, et kolm kuud pärast Saksamaa kapituleerumist annab NSVL purustava löögi Jaapanile.1945.aasta suveks oli aga USA-s valmis aatomipomm, mida oli hakatud tegema Saksamaa vastu kasutamiseks. Ühendriigid otsustasid pomme kasutada Jaapani vastu. 6.augustil heideti pomm Hiroshimale, 9.augustil Nagasakile. 9.augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu. Punaarmee purustas
Rooma paavstiga sõlmiti eraldi kokkulepe e. konkordaat. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1800.a. purustas Napoleon Marengo lahingus Austria väed. Austriaga sõlmiti Luneville rahuleping. 1802.a.-ks oli ka Inglismaa sunnitud sõlmima Prantsusmaaga Amiens`i rahu. Edutult lõppesid Euroopa riikide III ja neljas koalitsioonisõda Prantsusmaa vastu. 1805.a. 4 detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Napoleoni tabas aga ebaõnn meresõjas. 1805.a
1700.a. suri Hispaania kuningas Carlos II, kelle ei olnud meessoost pärijat. Kuna Louis XIV oli abielus Hispaania kuninga õega, võis Prantsuse prints olla Hispaania, maailmariigi, pärija. Tegelikult oleks see tähendanud Hispaania ja selle valduste (Itaalia riigid, Lõuna-Madalmaad, Ladina-Ameerika jm.) liitmist Prantsusmaaga. Selle vastu astusid välja väga paljud Euroopa riigid. Hispaania trooni taotlesid ka Austria Habsburgid. Prantsusmaa peavastaseks aga oli Inglismaa. 1701.a. algas suur sõda, mis läks ajalukku Hispaania pärilussõja nime all. Sõja aögus oli Prantsusmaale edukas, kuis siis sai raha otsa ja Prantsusmaa, kes sõdis koos Hispaaniaga, osutus väljakurnatuks. 1704.a. vallutasid inglased Gibraltari. Prantsusmaad ähvardas sõjaline katastroof. 1710.a. toimus aga Inglismaa poliitikqas muudatus. Võimule tulnud tooride partei pooldas heade suhete loomist Prantsusmaaga
rahvatarkusi ja uskumusi. Lugejale on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes sada aastat tagasi. Ajakirjas ,,Keel ja Kirjandus'' on Ülo Tedre kirjutanud pika arutluse raamatust ,,Lugusid vanalt Läänemaalt'', kus ta on muuhulgas öelnud: ,,Tunnistan ausalt, see raamat äratab nostalgiat nende aegade järele, kus väga palju olenes su enda töökusest ja nupukusest, kus erimeelsused ilmnesid ja lahenesid kõrtsitoa arutlustes või kiriku- ja laadasõitudel, kus peavastaseks oli parun, kellest saadi jagu kavaluse või paindumatu õigusega, kus varandust kasvatas kratt (ja mitte jultunud spekulatsioon). Igatahes on H. Jõgisalu ja L. Tihkan teinud tõsist kodu-uurimuslikku tööd, millest teistelgi on põhjust õppida ja eeskuju võtta.'' (Ü. Tedre 1991) 15 *,,Tulihända püüdmas'' - Tallinn ,,Eesti Raamat'' 2001, toimetaja Maarja Ojamaa.
annaabi.ee 
