SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Temutin Tingis-khaani elust........................................................................................4 3. Tingis-khaani pojad.......................................................................................................5 4. Tingis-khaani sõjamehed, sõjaretkete peatuspaigad ja khaani hobused....................6-7 5. Esimene suur sõjakäik mongoli malevaga......................................................................8 6. Vallutused ja monolite julm käitumine...........................................................................9 7. Khaani parimad väejuhid..............................................................................................10 8. Tingis-khaani surm................................................................................
Linna läheduse tõttu ei ole antud piirkonnas arenenud toitlustust ja majutust pakkuvad turismiettevõtted. Täna tullakse siia vaid üheks päevaks: suviti kas jalgsi või ratastega, et viibida looduses ja nautida veemõnusid, talviti suusatamist Vooremäe nõlvadel. Tegemist on nn ühepäevaturismiga, mida uut etevõtet rajades soovime muuta. Vallas asub kalakasvatus, kust on võimalik osta kalastusluba kalatiikidel kalapüügiks. Omaette vaatamisväärsused on lindude ülerändeaegsed peatuspaigad - eelkõige Aardla poldri piirkonnas ja kevadisel ajal. Selles lähtudes arvame, et on vaja arenda turismi, et turistidel oleks võimalik tulla loodusesse, mitte peatuda linnas hotellides. Kindlasti on palju neid inimesi, kes puhkuse ajal veedaksid oma aega looduses, linnakärast eemal. Tulevane turismitalu on kindlasti konkurendivõimeline, kuna plaanis on ära kasutada Vooremäge ning kohalikku hobuste talli, mida Tigete puhkekeskus ei ole suutnud/soovinud teha
Ahinguga(peenem) püüad kala ja harpuuniga veeloomi. Sarvest on õõnestatud isegi kirvepäid. Kunda kultuur on paljudest lõunapolsetest kultuuridest ette jõudnud kivi lihvimise poolest. Kunda ja Pulli asulas on kõige tähtsamad loomad olnud koprad ja põdrad. Sindi-Lodja asulates on kõige rohkem olnud (35%) viigri (hüljes) ja (35%) metssea luid. Varem metssiga ei olnud. Hülgepüük -> käidi merel, paadid? Minnakse järjest kaugemale ka, 5800 eKr jõuti Saaremaale. Kõige varasemad peatuspaigad on leitud Saaremaalt, Hiiumaalt ja Ruhnust. Mõne aja möödudes jäädi sinna ka paigale, alguses lihtsalt sõideti läbi. Kunda kult, kalmistu on Põhja-Lätis, see paikneb omal ajal eksisteerunud järvesaarel. Usundi ja kunstialaseid leide on muidu vähe. Üks palju tähelepanu saanud ese on leitud soiselt alalt Tõrvelast (?) see on rästiku kuju, tehtud põdra sarvest, selle peale on tehtud soomused ja sik-sak, peaosas on nagu auk (?), ehk kasutati seda kepi otsas vms. Ehk oli ussikultus.
Neid võidi mängida üle kogu linna terve linn oli haaratud etendusse. Huvitav oli spetsiaalsete vankrite kasutuselevõtt, mis olid levinud Madalmaades ja Inglismaal. Nendel vankritel oli kaks korrust ülakorrus moodustas poodiumlava, alumine korrus tihti kujundatud/sisse seatud kulisside tagusena, kus näitlejad end valmis seadsid. Iga vankri peale seatud üks kindel müsteeriumi episood. Vankrid sõitsid mööda linna ringi. Vankritel sisse seatud kindlad peatuspaigad. Vankreid võis olla mitukümmend tükki. Mängiti ka teist tüüpi lavadel, alati domineeris rongkäigu põhimõte. Keskajal armastati protsessioone pühade andidega. Protsessioon võis sujuvalt üle minna müsteeriumiks. Igasugune protsessioon on liikumine. Kirik suhtus liikumisse ettevaatusega. Kirik püüdles rohkem staatilisuse poole. Kaootiline liikumine välistatud, kõik hoolikalt läbi mõeldud, misantseenid põhjalikult paika pandud
Rändeluviisiga põhjapõdrakasvatajate juures on eristatud kahte rühma: Rootsi saamide ainult metsavööndis kitsamal maa-alal toimunud rändlemist ja tundrusaamide liikumist pikkadel kitsastel maaribadel leht- või okaspuuvööndis asuvatest talvepaikadest suvepaikadesse, mis asusid kas kõrgetel tundrutel või Jäämere rannikul. Peamiste talve- ja suvepaikade kõrval jäid oluliseks ka kalapüügi ja korilusega (marjade korjamine, söödavate taimede ja kingaheinte varumine) seotud peatuspaigad, mis sageli asusid veekogude lähedal ja kuhu liiguti kevadel ja sügisel. Oma osa elatisest andis jaht ränd- ja metslindudele. Kuni leidus kopraid, saadi koprapüügi tulemusena nii toitu kui väärtuslikke karusnahku ja kõrgelt hinnatud kopranõret, mis 18. sajandil maksis rohkem kui kopranahk. Väärtuslikke karusnahku saadi jahti pidades ilvesele, rebasele, koprale, kärbile, karule ja hundile. Vähemväärtuslikud olid oravanahad, kuid neid võis käbirohkel aastal palju saada.
annaabi.ee 
