Mis on lambda-arvutus. Proloogi näide tuleb ära tunda (et on Prolog). Mis on andmebaasid ja mis on sql. Detailseid sql- küsimusi ei tule. Sql näidet tuleks ära tunda (et on sql keeles). 12. Nädal Eksam: lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. Keerukusest: mis on algoritmide keerukus ja mis on O-notatsioon. Mis on sorteerimise parim keerukus halvimal juhul. 13. Nädal Eksamiks: mis on tugev ja mis nõrk AI, mis on turingi test ja mis on eliza. Mis on otsimeetodites minimax ja alpha-beta (tehnilisi detaile ja näiteid ei tule). Mis on masinõpe. Mis on IBM Watson ja Wolfram Alpha. Võib tulla
programm / täpne ülesanne ja juhuslikkust ei ole Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse Eksamvõrdlemine Eksamja Eksamtõestamine. Reaalarvude Eksamsuurem Eksamvõimsus Eksamkui Eksamtäisarvude Eksamvõimsus (Cantori Eksamteoreem): tõestuse idee. – Vastavusse pannes on reaalarve rohkem kui täisarve, ehkki murdarve saab vastavusse panna täisarvudega Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. - Olgu ülesandeks tuvastada, kas täisarv X kuulub mingisse lõpmatusse täisarvude alamhulka H. paneme X-le vastava programmi käima ja kui ta peatub, siis loomulikult teame, et ta kuulub hulka H. Kui ta aga ei peatu, siis meil ei ole kindlat viisi aru saada, et ta ei kuulu hulka H. Peatumisprobleem on poollahenduv. Keerukusest: mis on algoritmide Eksamkeerukus - Algoritmi keerukus on põhioperatsiooni(de) arvu
automaatselt otsima ja tuletama. Siiski pole Prolog automaatse teoreemitõestamise süsteem. __________________________________________________________________ 11. nädal • Eksam: lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. Keerukusest: mis on algoritmide keerukus ja mis on O-notatsioon. Mis on sorteerimise parim keerukus halvimal juhul. Lahenduvus tavamõttes: Tüüpilised põhjused, miks me ei saa tavaprobleeme lahendada: • Ei ole piisavalt infot : kui teaks, kus on mõni peidetud aare, kaevaks kohe üles. Kui teaks, mis firma ülesostmine homme välja kuulutatakse, ostaks selle aktsiaid.
Olgu Turingi masina programm P = x1…xn ning Turingi masina lindi tähestik Σ={ a0,..,at }. Turingi masina kood tähestikus Σ={ 0,| } on sõne K = K(x1)K(x2)...K(xn), kus • K (ai)=0||···|0=i, kui ai∈Σ; (i = 0…t) • K (;) = 0||…|0 = t + 1; (tähestiku viimane on t) • K (L) = 0||…|0 = t + 2; • K (S) = 0||…|0 = t + 3; • K (R) = 0||…|0 = t + 4; • K (qj)=0||···|0=t+5+j, kui qj∈Σ; Peatumisprobleem: me ei saa ehitada Turingi masinat, mis ütleks, kas masin peatub või ei. Me saaksime sellisele rakendada külge lisaosad, mis “jah, peatub” korral viiksid masina lõpmatusse tsüklisse ja “ei peatu” korral viiksid ta lõppolekusse. uSellise masina saaksime ühendada selle sama masina sisendisse. Nüüd oleks paradoks: kui masin ei peatu, siis ta peatub, kui peatub, siis ei peatu jne. Hilberti 10. probleem: Kas täisarvuliste kordajatega polünoomi P(x1,...,xn) korral on võrrandil
Mõne H jaoks ülesanne ei ole lahenduv: näiteks, kui H on arvude hulk, millele vastavad programmid peatuvad. •Poollahenduvus tähendab, et kui X juhuslikult kuulub hulka H, siis me saame seda algoritmiga alati näidata. Kui ei kuulu H-i, siis ei saa alati. •Peatumisprobleemi puhul: paneme X-le vastava programmi käima ja kui ta peatub, siis loomulikult teame, et ta kuulub hulka H .Kui ta aga ei peatu, siis meil ei ole kindlat viisi aru saada, et ta ei kuulu hulka H. .Peatumisprobleem on poollahenduv. •On olemas ülesandeid, mis ei ole ka mitte poollahenduvad. ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 28 Operatsioonisüsteemid Millest juttu tuleb? •Milleks OS´i vaja on •Millest OS koosneb •Mõned näited OS´dest tänapäeval ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 2 Milleks OS? •OSpõhieesmärgid: .Pakkuda programmeerijale valmistehtud standardtükke. .Võimaldada kasutajal arvutis ühtemoodi ja harjumuspäraselt
annaabi.ee 
