Saarmas Nimetus Ladina keelne nimetus (Lutra Lutra) Eesti keele nimetus (Saarmas) Rahvapäraseid nimesid (Udras) Looma kirjeldus Kehamõõtmed Tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus 26...55 cm Kehamass 8...15 kg Pruuni värvi karv Toitumine Toidu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest, pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel on peatoiduseks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende vastseid. Elupaik Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe.
Arktiliste merede asukana on viigri meeliselupaigaks rüsijää, kus loomad veedavad suurema osa aastast. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 4 TOITUMINE Viigerhülge toidueelistused määrab põhimõte - vähese vaevaga ruttu priskeks. Peatoiduseks on seega kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine nõuab vähe pingutusi. SIGIMINE, ARENG 5 Viigerhüljes poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem.
18. sajandi viimasel kolmandikul arendasid mõisnikud, kellele kuulus viinapõletamise ja kõrtsipidamise õigus, teraviljast viinaajamist ning müüsid viina Vene turul ja oma mõisade kõrtsides. Praagaga nuumati Peterburi turu tarbeks härgi. Kehtis piiramatu kodukariõigus, üha rohkem karistati teotöölisi ihunuhtlusega. Talupoeg elas rehielamus, tema kodune vara ja tööriistad olid puust, kodus tehtud, rauda kasutati vähe. Peatoiduseks olid aganaleib, puder ja leem. Mõisakoormistele lisandusid 18. sajandi lõpul riiklikud kohustused, nende kehtestamine tähendas Balti erikorra kaotamise algust. 1781 korraldati Eesti alal esimene (kogu Vene riigis neljas) hingeloendus, 1783 laiendati Balti kubermangudele Peeter I 1724 kehtestatud pearahamaks, 1796 hakati võtma Vene väkke nekruteid (teenistusaeg 25 aastat). Pearahamaksu kehtestamine kutsus Lõuna-Eestis (Räpinas, Karulas) 1784 esile vastuhakud, nn pearaharahutused.
12 järeltulijatest kujunenud mitmed maailma järvehülged, keda tänapäeval tunnistatakse juba eraldi hülgeliigiks. Neid elab näiteks Baikali järves kaugel Siberi südames, Kaspia meres või siis viigri alamliikidena Laadoga ja Saima järves, mis kunagi on olnud Läänemere lahesopid. Viigerhülge toidueelistused määrab põhimõte - vähese vaevaga ruttu priskeks. Peatoiduseks on seega kergelt tabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine nõuab vähe pingutusi. Arvuka, küllaltki kergesti tabatava ja rasvase loomana pakkusid hülged muistsetele küttidele piisavalt materjali, et toita ja katta toonaseid randlasi ning kütta nende koldeid.. Parematel aastatel toodi Läänemerest kuni kolmkümmend tuhat hüljest, kelle seas oli nii halle kui viigreid, olenevalt sellest, kus vaprad kütid käisid. Viimase sajandiga on
korjamine. Metsamarju söödi ka põhjapõdrapiimaga segatuna, neid lisati suppidele ja putrudele. Murakaid keedeti talveks. Kevadel varuti suur hulk kasemahla, mida kasutati ka suppide ja putrude valmistamiseks. Kaladest tehti kalasuppi, kalu küpsetati vardas, kuivatati, soolati, hapendati ja külmutati. Kalarasva kasutati jahutoitude maitsestamiseks. Kalamarja keedeti ja soolati. Põhjapõtrade kodustamise järel on suurel osal saamidest olnud peatoiduseks põhjapõdrasaadused - ära kasutati võimalikult suur osa loomast, valmistades erinevaid lihatoite, suppe ja vorste. Toitude valmistamiseks kasutati ka verd, rasva ja luuüdi. Põhjapõdraliha küpsetati vardas, praeti, keedeti, kuivatati ja suitsutati. Olulisteks saadusteks olid põhjapõdrapiim ning sellest valmistatud vadak, juust ning või (välja arvatud Koola poolsaarel, kus põhjapõtrade lüpsmist ei tuntud). Külmutades saadi nn jääpiim.
annaabi.ee 
