reaalne, etenduse toimumise aeg ja ruum Fiktsiooni ja reaalsuse vahekord erineb teatrivooluti: kord pannakse illusiooni täielikkusele, kord avameelsele tinglikkusele. Teatriajaloos on tooni andnud mitte-illusionistlikud voolud, vastureaktsioonina realistlik- naturalistlikule teatrile tekkis programmiliselt antiillusionistlik arengusuund, millel 20. sajandi teatris oluline tähendus. Näidendi struktuur Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta, mis toimub laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud
suhted _ reaalne, etenduse toimumise aeg ja ruum _ Fiktsiooni ja reaalsuse vahekord erineb teatrivooluti: kord pannakse illusiooni täielikkusele, kord avameelsele tinglikkusele. _ Teatriajaloos on tooni andnud mitte-illusionistlikud voolud, vastureaktsioonina realistliknaturalistlikule teatrile tekkis programmiliselt antiillusionistlik arengusuund, millel 20. sajandi teatris oluline tähendus. Näidendi struktuur Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta, mis toimub laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi lugeja jaoks
Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik. Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist. Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Fiktsiooni aeg ja ruum - hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted. Reaalne aeg ja ruum - etenduse toimumise aeg ja ruum. Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta, mis toimub laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi lugeja jaoks
lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus. Kuidas jaotub näidendi tekst? Milliseid osi saab eristada? Tekst jaotatakse vaatusteks, piltideks, stseenideks, jm. Peatekst (kõneldav tekst); kõrvaltekst (pealkiri, tegelaste nimestik, juhised jm REMARK), ekspositsioon (sissejuhatus situatsiooni). Mis on remark, mis on ekspositsioon, mis on selle funktsioonid? Remark on ääremärkus. Ekspositsioon on selgitus. Ekspositsioon juhatab sisse situatsiooni, informeerib eelloost, paneb käima tegevuse. Võrdle klassikalist draamat avatud draama vormiga. Range ülesehitus, terviklik, selge arenguskeem.Ajaühtsus, tegevusühtsus, kohaühtsus.
Lüürika (luule): sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, haiku. Tähtsus suurenes romantismiperioodil, vahendab luuletaja kogemust, sisemaailma elamused, subjektiivne, isiklik. Dramaatika: tragöödia, draama, intermeedium(ühe-vaatuseline koomiline lavateos), libreto (ooperi, opereti kirjanduslik alus), stsenaarium, antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog; tüüpstruktuur (peatekst, kõrvaltekst): ekspositsioon (sissejuhatus), konflikti areng, kulminatsioon. Eepika (nii proosa- kui värsivorm): eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, essee, autobiograafia. Tegelased: kangelased, kolmandas isikus, pikem narratiiv, välismaailma kirjeldamine. Milline on zanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? uuritakse zanrilisust eraldi ilukirjanduses ja massikirjanduses Milline on zanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud,
annaabi.ee 
