Vana Rooma Algus: Müüt: Romulus ja Reemus 753 eKr Arheoloogid: Karjused u 600 eKr. Kuningas valiti rahvakoosolekul, valitses koos Senatiga. Vaene kodanik elas kliendina rikka(patrooni) kaitse all. Sai patroonilt maad, andis talle saagi, käis temaga sõjaretkedel. Peategevus põlluharimine ja sõdimine. Viimane kuningas langes 510 eKr, algas Vabariigi ajastu. Rooma vabariik: Riiki juhtis Senat ja ametnikud, kellest 2 kõrgemat olid konsulid. 450 eKr 12 karmi seadust. Sai otsa 30 eKr. Sõjad: 1. 1. Puunia sõda 264 241. Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika 2. 2. Puunia sõda 218 201. Said Hannibalilt lüüa Cannae lahingus. Hiljem võitsid Sürakuusa riigi sitsiilias ja kartaago valdused väljaspool aafrikat 3. 3
Asi oli selles, et paar õpilasi panid õpetajate arvutitele programmi, mis fikseeris e-kooli andmeid, sedamoodi said õpetajate salasõnu. Millega nendel oli võimalus oma hindeid parandada. Seda kestis umbes paar nädalat, enne kui neid avastati. Mu arvates, see on elav petturluse näide, mis samal ajal enam või vähem kahjutu. Kui aga kujutada ette, et kooli õpilased võivad sellega tegeleda, siis mida võiks rääkida nendest, kelle peategevus on petturlus. Kaasaegsed küberkurjategijate tehnoloogiad on nii kaugele arenenud, et inimeste arvuti kuritarvitamiseks pole vaja, et inimene külastaks üht või teist lehekülge või käivitaksite kahjurtarkvara. Nad kasutavad erinevaid võtteid inimeste tähelepanu meelitamiseks. Kõige levinumad netipettuse liigid on: lingid võltsitud kodulehtedele, SMS-petturlus, interneti loteriid, rahalised püramiidskeemid, võltsviirusetõrje.
Ta oli esimene Rooma kuningas. Kokku oli 7 kuningat. 510 eKr - kuningas Superbuse vastu ülestõus Siis hakati kuningate asemel valima riigiametnikke. Algas vabariigi periood. Eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Valitses koos senatiga (nõukogu). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja perekondadeks. Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Sai patroonilt maad ja kandis vastutasuks ta koormisi. Roomlaste peategevus oli põlluharimine ja sõdimine. Proletaarid - vaeste järeltulijad 23 ROOMA VABARIIK SÕJARETKED 387 - gallide(keltide) sissetung Rooma. Olid tohutud rüüsted. Pärast seda alustati võitlust samniitidega. Oli kolm sõda. Roomlased võitsid. Samniidid kui ka etruskid läksid Rooma võimule. Kreeka linnad kutsusid omale appi kuningas Pyrrhose. Rooma võitis ikka. Kreeka linnad alistusid. Aastaks 265 ekr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
rikastumine on võimalik tänu sellele, et mõisnikele on tööjõud ja produkt tasuta, kogu tegevus on kasum mõisamajandus äärmiselt tulus teorendi osakaal 18.saj kasvab mõisnikele väga suur sissetulek selleks et suurendada sissetulekut, on vaja talupoegadest veel ja veel tööd välja pigistada sunnismaisuse tekitaja mõisamaa osakaal talumaadega võrreldes kasvab mõisapõldade laiendamiseks võetakse ära talumaad, ehk talupoegade haritavat maad peategevus: viljakasvatus äärmiselt oluline majanduslik tegevus eestis enam ei müüda niivõrd välja vilja, vaid hoopis viljast toodetavat piiritust kasvatatavast viljast töödeldakse piirituseks piiritus peamine, mis raha sisse tooma hakkab piiritus läheb eelkõige vene turule viin viljast 2x kallim viljamüüki euroopa poole kehtestavad vene riigi poolt kehtestatud eksporditingimused viina põletamise ülejäägiga nuumati lihakarja
kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla, täites tema heaks koormisi ja käies temaga koos sõjas. Mõlemad pooled tõotasid olla teineteisele ustavad. Rooma riigis oli talupojaühiskond. Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Igaüks pidi teenima sõjaväes, varustus tuli endal muretseda. Seetõttu moodustasid rikkamad ratsaväe ja vaesemad jalaväe. Kõige vaesemad olid sõjaväekohustusest vabastatud. Enamike roomlaste peategevus oli põlluharimine ja sõdimine. See kujundas ka nende väärtused isamaa-armastuse, traditsioonide austamise, enesedistsipliini. Seetõttu saab roomlaste ranget kodanikumoraali võrrelda ainult Sparta omaga. ROOMA VABARIIK Aastal 510 e.m.a. Kehtestati Roomas vabariik. Senise kuninga asemel seisid nüüd riigi eesotsas senat ja kaks konsulit, kes olid kõrgeimad igal aastal valitavatest ametnikest. Vabariik püsis kuni aastani 30 e.m.a.
Klient sai patroonilt maad, samas andis ta patroonile saaki ja käis koos temaga söjaretkedel. Rooma riigis oli talupojaühiskond maavaldaja oli ühiskonnaliige. Söjaväe varustuse pidi igaüks ise hankima, see oli rikkusastme järgi. Maata omanikud ei osalenud selles, sest nende ainus varandus olid lapsed (proles). Proletaaride öigused olid rahvakoosolekul piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda. Roomlaste peategevus oli pölluharimine ja södimine, sarnanes Sparta omaga. §23 Rooma Vabariik 510 eKr kehtestati vabariiklik kord. Riigi eesotsas oli senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast körgemad olid kaks konsulit. Rooma Vabariik püsis aastani 30 eKr. Gallide sissetungiga aastal 387 eKr nörgenes Rooma linnriigi möjuvöim. Gallid alistasid Rooma, kuid lahkusid peale lunaraha maksmist. Pärast seda pidasid roomlased gallide, samniitide ja etruskide vastu kolm söda ja vöitsid. 280 eKr oli
Kõige jõukamad teenisid sõjaväes ratsanikena, keskmise jõukusega ja vaesemad roomlased aga erinevas relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed (proles), mistõttu neid hakati nimetama proletaarlasteks. Proletaarlaste õigused rahvakoosolekul olid piiratud, kuid nemadki kuulusid rooma kodanike hulka. Elu varases Roomas oli talupoeglikult karm ja tahumatu. Enamuse roomlaste peategevus oli põlluharimine ja sõdimine. See kujundas roomlaste maailmavaate ning kõlbluse, mille aluseks said kodumaa-armastus, riigivõimu ja traditsioonide austamine. Ka edaspidi lugesid roomlased kodanikuvoorusteks eeskätt vaprust, enesedistsipliini, jumalate ja esivanemate austamist, kohusetäitmist riigi ja perekonna ees. Roomlaste ranget kodanikumoraali saab võrrelda ainult Sparta omaga. Patriitsid ja plebeid
annaabi.ee 
