11.2012 Lõiketöötlemine 1. Lõiketöötluse protsess: Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine jm.) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. 2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. 3. Laastu teke: Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne
Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnitus. Variant 2 1. Defineerige: Universaaltreipink on treipink, millel on spetsiaalne keermelõikamise seade. Universaalfreespink on freespink, mille töölaud on pööratav horisontaaltasapinnas. 2. Nim. treitera tahud ja servad. Esipind, peatagapind, abitagapind, pealõikeserv, abilõikeserv. 3. Lõikekiiruse ja pöörete arvu arvutamise valemid. Vm/min= 2··r·n/1000 r-tooriku raadius (mm) n-pöörete arv (p/min) n=1000·v/2··r (p/min) 4.Tehnolog protsessi elemendid koos def: Operatsioon - tehn.protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal ühe detaili järjestikusel lõpuni valmistamisel. Paigaldus op.osa, mis täidetakse töödeldava detaili muutumatul kinnitusel. Siire - op
temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnitus. Variant 2 1. Defineerige: Universaaltreipink on treipink, millel on spetsiaalne keermelõikamise seade. Universaalfreespink on freespink, mille töölaud on pööratav horisontaaltasapinnas. 2. Nim. treitera tahud ja servad. Esipind, peatagapind, abitagapind, pealõikeserv, abilõikeserv. 3. Lõikekiiruse ja pöörete arvu arvutamise valemid. Vm/min= 2··r·n/1000 r-tooriku raadius (mm) n-pöörete arv (p/min) n=1000·v/2··r (p/min) 4.Tehnolog protsessi elemendid koos def: Operatsioon - tehn.protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal ühe detaili järjestikusel lõpuni valmistamisel. Paigaldus op.osa, mis täidetakse töödeldava detaili muutumatul kinnitusel. Siire - op
Labortöö nr. 1 Treitera elemendid Lõikeinstrumendi geomeetria all mõistetakse tema lõikeosa elementide (pindade ja lõikeservade) kuju ja omavahelist asendit määravaid geomeetrilisi nurkasid. Ehkki erinevate töötlusviiside jaoks kasutatakse erineva geomeetriaga lõikureid, vaatleme alljärgnevalt lõikeinstrumendi geomeetriaelemente treitera näitel. 1. Määra treitera lõikeosa pinnad ja servad. 1. Põhitasand 2. Esipind 3. Peatagapind 4. Abitagapind 5. Pealõikeserv 6. Abilõikserv 7. teratipp Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga. Põhitasand (reference plane) on lõikeserval antud punktis lõikekiiruse vektoriga sihiga risti olev tasand. Põhitasand on pikiettenihke ja ristiettenihke suundadega paralleelne tasand
Treilõikuri eskiis ja elemendid lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, · Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava 42. Lõiketöötluse pinna kvaliteet materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Lõiketöötluse efektiivsus sõltub esmajoones Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja 49. Lihvimine abitagapinna lõikumisel
metallisulameid (Al; Mg; Ti) Q1...q4- laastuga, teerikuga, toorikuga eemaldauv Kasutatakse õhukeste materjalide, alates 0,1mm ja väliskeskkonda kiirgav soojus. keevitamisel. 5) Treilõikuri eskiis ja elemendid 5) Kaarkeevitamine räbustis (joonis: Pide (keha); teerik: Esipind; Abilõikeserv; Kaarkeevitamine räbustis on Abitagapind; Tipp; Pealõikeserv; Peatagapind) kaarkeevitusprotsess, kus keevituskaar põleb Põhinõuded lõikuri materjalid: pulbrilise räbusti kihi all katteta keevitustraadi ja Kõvadus, kulumikindlus, tugevus, soojuskindlus, detaili vahel. keemiline stabiilsus (Joonis: Keevitustraat; voolukontakt; Räbusti; 6) Treimise erinevad operatsioonid Räbukelme) Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja
600…650 °C. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850… 1350 °C). 46. Treilõikuri eskiis ja elemendid • Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja 49. Lihvimine abitagapinna lõikumisel. Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abrasiivlõikuri
c astmetera; d otsatera; e mahalõiketera; f soonetera; g kujutera; h keermetera; i sisetreitera; j siseastmetera 9. Lõikuri teriku geomeetria Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad: Esipind pind, millest väljub lõikekiiruse vektor. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava kihi ja laastuga. Tagapind pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Ta on pööratud lõikepinna ja töödeldud pinna poole. Peatagapind on pööratud tooriku lõikepinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Lõikeserv teriku esi- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Pealõikeserv tekib esi- ja peatagapinna, abilõikeserv esi- ja abitagapinna lõikumisel. Tipp pea- ja abilõikeservade liitekoht. Teriku kujundusgeomeetrias nurkade määramisel kasutatakse risttaustsüsteemi ja järgmisi koordinaattasandeid.
Vaatleme lõikuri teriku geomeetriat kaarpihustus, plasmapihustus ning induktsioon- treilõikuri (treimisel kasutatava lõikuri) näitel (sele pihustus. Leekpihustus liigitatakse omakorda 2.33). Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised allahelikiirusega ja ülehelikiirusega leekpihustuseks. pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõiga- tava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna 65 poole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnime-
annaabi.ee 
