mille sissekäigu juurde viis hiigelsuur trepp. Tituse triumfikaar: See ühekaareline ehitis on senini säilinud, olles püstitatud Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas, olles algselt mõeldud hoopis Tituse kuju postamendiks. Stiililt on see range ja monumentaalne, proportsioonid on veatud. Peasimss on hiigelsuur, atika kannab raidkirjaga kiviplaati. Kaare siseseintel on reljeefid Tituse sõjakäikudest ja triumfist. Constantinuse triumfikaar-valmis aastatel 312- 315, asub Colosseumi lähedal. (Võit Maxentiuse üle). See on kahtlemata üks parimatest rooma triumfikaartest, üldkompositsioonilt on see rahulik ja
tugineb kaheastmelisele soklile. Teisteks on võimsad, kõrgel alusehitisel seisvad poolsambad, mis annavad pidulikkuse. Erinevad sambad on teineteisega kooskõlas, esimese simss sulab kokku nishide simsiga. Tituse triumfikaar: See ühekaareline ehitis on senini säilinud, olles püstitatud Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas, olles algselt mõeldud hoopis Tituse kuju postamendiks. Stiililt on see range ja monumentaalne, proportsioonid on veatud. Peasimss on hiigelsuur, atika kannab raidkirjaga kiviplaati. Kaare siseseintel on reljeefid Tituse sõjakäikudest ja triumfist. Teatrid Rooma amfiteatrid olid mõeldud gladiaatorite võitlusmängude ja rusikavõistluste areeniks. Nendel etendustel ei olnud mingit seost müütide või kombetalituste ega kunstilist eelamuste vahendamisel. Amfiteatreid võib lugeda hilise antiikaja urbanismi sünnitiseks. Colosseum: amfiteater, püstitatud tasasele pinnale keiser Tituse ajal
Nii kõrgus Firenzes kolmekorruseline Medicite residents Palazzo Medici (Riccardi) võimsana linna väiksemate elamute kohal. Palatsod ehitati suurtest tahumata esiküljega kividest. Niisugust ehitusviisi nimetatakse rustikaks. Arvestades elupruugist tingitud vajadusi ehitati rustikas sageli ainult korrus ja ülemised korrused tehti tahutud pinnaga kividest. Fassaadid on harmooniliselt liigendatud horisontaalsete simsside ja aknaridadega. Eriti suurejooneline on esikülge krooniv peasimss. Seda tüüpi palatso keskele 14 ehitati avar sammaskäiguga õu, kuhu avanesid lahtised kaarkojad - loggiad. Kindlusetaolist suletud ilmega paleearhitektuuri esindavad Firenzes ka Palazzo Strozzi, Palazzo Pitti jt. 5.4. Tervikliku ruumimõju loomine Kõrgrenessansi arhitektuuri üheks kesksemaks probleemiks oli tervikliku ruumimõju loomine. Kasutati kuldlõike proportsioone, ehituskunstis kujunes välja vormide ideaalne tasakaal, rahu ja suurejooneline lihtsus
palatso (palazzo) (2. pilt), sest elamud pidid ülikutele ja rikastunud linnakodanlusele ülestõusude puhul kaitset pakkuma. Palatsod ehitati suurtest tahumata esiküljega kividest- niisugust ehitusviisi nim. rustikaks. Rustikas ehitati sageli ainult alumine korrus ja ülemised korrused tehti tahutud pinnaga kividest. Fassaadid on liigendatud horisontaalsete simsside ja aknaridadega. Eriti suurejooneline on esikülge krooniv peasimss, palatso keskele ehitati avar sammaskäikudega õu. Kuhu avanesid lahtised kaarkojad- loggiad. Nt. Palazzo Medici, Palazzo Strozzi. Palazzo Pitti jt. Tsentraalehitis oli renessansi aja arhitektidele midagi lummavat-seda peeti antiiktemplite põhikujuks, millele omistati seost jumalikkuse, täiuse ja algühtsusega. Ainsa võimaluse ehitada kirikule esitatavaid funktsionaalseid nõudeid eiravaid kristlikke vasteid paganlikele antiiktemplitele, andsid ristiusus
Palazzo tüübi väljatöötajaks peetakse mitte Brunelleschit, vaid hoopis tema kaasaegset, arhitekt Michelozzo di Bartolomeod (1396-1472), kes ehitas linnalossi Firenze ühele varakamale ja mõjuvõimsamale Medici suguvõsale (Palazzo Medici-Riccardi, 1444-59). Tähtsaim uuendus, mida Michelozzo rakendas, oli ruudukujuline kaaristuga ümbritsetud õu. Hoone on ehitatud tahutud kiviplokkidest, mille töötlus peeneneb korrus-korruselt ülespoole. Kogu hoonet kroonib vägev peasimss. Fassaadile lisavad elavust ka teise ja kolmanda korruse paarisaknad Palazzo Medici-Riccardi sai küll eeskujuks teistele Firenzes ehitatud lossidele, ent samal ajal säilitas igaüks neist oma eripära. Palazzo Strozzi ehitust alustas 1489.a. skulptorina tuntud Benedetto da Maiano (1442-1497). Loss on ehitatud ümaralt tahutud kividest, mis aga on väiksemad ja ühtlasemalt kihitatud kui näiteks Palazzo Pittil. Lossi keskel, nagu teistelgi palazzodel, on kaarkäikudega ümbritsetud siseõu
annaabi.ee 
