Nende alade kogupindala on hinnanguliselt 30 000 km2, sellest 6 000 km2 on meri ja 15 000 km2 siseveekogud. Maismaa-alad, sh siseveekogud, hõlmavad 18,2 % Kreeka kogupindalast. 8 Metsakorraldus – Kreeka Kreeka riigimetsa kaitse ja majandamise ning samuti erametsade kontrolli ja järelevalve eest vastutab Metsaamet. See organisatsioon tegutseb Metsade ja Keskkonna Arengu ja Kaitse Peasekretariaadi nime all ning koosneb peakontorist ja regionaalsetest kontoritest. Keskkonna, Energia ja Kliimamuutuse Ministeeriumi alluvusse kuuluv peakontor on kogu Metsaameti haldusstruktuuri kontrollorgan ja koosneb 6 direktoraadist. Need vastutavad metsapoliitika koostamise, pikaajaliste metsaarenguplaanide koostamise, metsamajandamise teaduslik-tehnilise arengu seire eest, töötavad välja tulekaitseprogramme, kontrollivad ja toetavad uuringuid, edendavad riigi koostööd EL-i,
liitumislepingud; Kirjutamata õigus (õiguse üldtunnustatud põhimõtted). ELi teisese (ehk sekundaar-) õiguse moodustavad: Määrused; Direktiivid; Otsused. MILLISED ON EL VÄLISTEGEVUSE ALLA KUULUVAD VALDKONNAD- Lissaboni lepinguga loodi Euroopa välisteenistus, mille ülesanne on abistada liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tema volituste täitmisel. Välisteenistus toimib koostöös liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega ja koosneb nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomaste osakondade ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajatest. Välisteenistus on loomisel (alustas tööd 1.12.2010, peaks valmis olema 2013). PIIRATUD PÄDEVUSE PÕHIMÕTE- Piiratud pädevuse põhimõtte kohaselt tegutseb EL aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele
järeldusi, vaid laiemad ja mitteametlikud lausungid valitud poliitilistel teemadel. Erakorralised kohtumised lõppevad alati ametilike järeldustega, kuid neid kohtumisi ei kavandata tavaliselt ette pikemalt kui üks aasta. Näiteks toimus erakorraline ülemkogu sügisel 2001, kui koguneti arutama Euroopa Liidu reaktsiooni 11. septembri terrorirünnakutele. Tavaliselt toimuvad kohtumised Brüsselis Justus Lipsiuse hoones, mis on ühtlasi Euroopa Liidu Nõukogu ja selle peasekretariaadi ametlik asukoht. 4 2.1 Euroopa Liidu Strateegiline tegevuskava 27.juunil 2014 Brüsselis toimunud euroopa Ülemkogu korralisel kohtumisel lepiti kokku viies prioriteetses valdkonnas, millele Euroopa Liit peaks aastatel 2014-2018 teravdatud tähelepanu pöörama. See kava sai aluseks nii Euroopa Ülemkogu kui ka teiste Euroopa Liidu institutsioonide töö kavandamisel. Need proriteetsed valdkonnad on :
Iga päevakorrapunkti tutvustab vastava poliitikavaldkonna eest vastutav volinik ning kolleegium teeb selles küsimuses kollektiivse otsuse. Komisjoni personal on jagatud 36 osakonda, mida nimetatakse peadirektoraatideks (DG - Directorate-General) ja teenistusteks või talitusteks (nt õigustalitus). Iga peadirektoraat vastutab konkreetse poliitikavaldkonna eest ning seda juhib peadirektor, kes on vastutav ühe voliniku ees. Üldine kooskõlastamine on peasekretariaadi ülesanne, kes korraldab ka kord nädalas peetavaid komisjoni istungeid. Peasekretariaati juhib peasekretär, kes allub otse presidendile. Komisjoni õigusaktide ettepanekud töötab välja ja koostab peadirektoraat, kuid need ettepanekud muutuvad ametlikuks ainult siis, kui kolleegium need oma iganädalasel koosolekul vastu võtab. Menetlus on üldjoontes järgmine. Oletagem näiteks, et komisjon näeb vajadust ELi õigusakti järele, et hoida ära Euroopa jõgede reostust. Keskkonna
st eesistumisperioodide lõpus, võib Ülemkogu vajadusel teha ka erakorralisi täiendavaid tippnõupidamisi spetsiifiliste küsimuste arutamiseks. Ülemkogu liikmeil on õigus lühiajaliselt kutsuda saali ka omi eksperte, kes peavad neid keerulistes küsimustes tupikseisudest üle aitama. Reeglina on need eksperdid kas peaministri büroo või välisministeeriumi töötajad. Ka viibivad istungitesaalis tõlgid, tehnik, 2 peasekretariaadi ametnikku ja 3 eesistujariigi esindajat. Kuigi senise reglemendi kohaselt juhib Ülemkogu eesistujariigi liider, muutub olukord varsti seoses Euroopa Liidu presidendi ametikoha sisseseadmisega. Alates 1.detsembrist 2009 on EL-i presidendiks Herman van Rompuy (sünd.31.12.47.a) Hollandist. Tema võttis ka Ülemkogu sisulise juhtimise enda peale. Ülemkogu tööprintsiipides on suuri sarnasusjooni SRÜ riigijuhtide regulaarsete tippnõupidamistega (SRÜ Riiginõukoguga) ja
annaabi.ee 
