Pearindmik on kaetud kilbiga. Tugisüsteem Kitiinainest välisskelett Vereringesüsteem Avatud vereringe, pikk torukujuline süda Hingamiselundkond Hingavad hästi arenenud trahheede abi Närvisüsteem Põhiosa paikneb pearindmikus, pikka närviketti pole Meeleelundid Hästi on arenenud kompimismeel(jalgadega,lõugkobijatega) Nägemine on nõrgalt areneud(2 kesksilma) Seedeelundkond Toidu närimine toimub lõugkobijate ja eesjalgade mälumisjätkete abil Erituselundkond Vinanääre pearindmikul Sigimiselundkond Neil esineb kopulatsioon, isasel sugti, emasel muneti Käitumine Toidu otsimine Omnivoor, saaki püüavad varitsemise meetodil Sigimiskäitumine Esineb võitlus isaste vahel, puudub pulmatants. Kuni 600 muna munetakse pinnasesse. Munast kooruvad valmikud on moondeta. Üheaastane elutsükkel. Kaitsemehhanismid Vaenlasteks on linnud, konnad, imetajad, putukad. Kaitse maskeeringuga, surnut teesklemine, jäsemete hülgamine
(http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). Skorpionilised on selts ämblikulaadseid (Arachnida). Nad on ürgsemaid maismaalülijalgsete seltse. Skorpionilisi (Scorpiones) on umbes 750 liiki troopikas ja lähistroopikas. Põhjapoolseima levilaga on krimmiskorpion (Euscorpius tauricus) ja karpaadiskorpion (Euscorpius carpathicus). 1.1 Ehitus Skorpioni pikkus on 1-20 cm. Keha koosneb pearindmikust, ees-tagakehast ja ruljast sabast ehk taga-tagakehast. Pearindmikul on üks paar suuri keskel paiknevaid silmi ja 5 paari väikesi külgmisi silmi. Tagakeha on hästi liikuv, selle tipus on küünisjas mürgiastel. Kehakatted on tugevad, kutiikulit katab vahajas kirme, mis vähendab veekadu oluliselt. Suured vähisõrgu meenutavad lõuakobijad talitlevad haardeelundina. Hingamiseks kasutatavad skorpionilised 3. - 6. lülil asuvaid raamatkopsude stigmasid. Suguava asub mesosooma esimesel lülil. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). 1.2 Toitumine
C. Tagakeha Tagakeha on 9-lüliline. Esimesed 7 on sarnased. 8. Lüli küljel asub hingamisava. 8. Lüli küljel asetseb pistesääskedel soomusjas ogaline kogumik (hari). Soomused võivad olla asetsetud ühes või kahes reas. Viimast lüli ümbritseb paksenenud kitiinjas sõõr (Remm, 1954). 2.2 Nukud Nuku keha on lai ja lülistumata, see koosneb pearindmikust ja kitsast tagakehast, mis on 9- lüliline. Pearindmikul paiknevad 2 hingamistoru, tagakeha lõpus on 2 liistakjat ümmargust aerplaati (Remm, 1954). 2.3 Valmikud Pistesääsklastele (Culicidae) on iseloomulik pikad jalad ja sale keha. Keskmise suurusega pistesääsed on 4-7.5 mm pikad (Remm, 1954). Nende keha kolme põhiosasse kuulub: pea, rindmik ja tagakeha. A. Pea Pea on pistesääsklastel kerakujuline. Külgedel asetsevad liitsilmad. Silmade ette kinnituvad tundlad, mis koosnevad 15-lülist
lõugkobijad tagarindmikuks Cl VÕRDLUSED: Lõugtundlased: Hiidjalgsed Odasabalised Ämblikulaadsed Lihtne ehitus Suured veeloomad Kuivamaaloomad 4 paari käimajalgu Hingavad lõpustega 6 paari jäsemeid pearindmikul Avatud vereringe Röövloomad Hulkjalgsed: Sadajalgsed Tuhatjalgsed Harusabad Harvjalgsed Keha lapik Igal lülil 2 paari jalgu Väiksed Pikkus alla 2 mm Lüli arv alati paariTU Jalgu kuni 139 paari Jalgu kuni 12 paari Kerelülisid 11
kaitsmise vajadus Jõevähk on üks suuremaid jõgedes ja järvedes elavatest vähkidest. Jõevähk elab magevekogudes, kus on puhas vesi. Ta on öise eluviisiga loom. Päeval on ta peidus ja öösel tuleb toiduotsingutele. Jõevähk sööb üldiselt taimi ja väikseid loomakesi (tigusi, usse, väikseid kalu), kuid ta ei ütle ära ka surnud konnadest kaladest. Jõevähi keha katab pruunikas kitiinkest. Kehsaosad on pearindmik, tagakeha. Pearindmikul on seljakilp ja lõpused ning kolm paari lõugu, liitsilmad, mis koosnevad sadadest osasilmakestest, tundlad, sõrad. Tagakehal on ujulalad, käimisajalad, uim ja saba. Seedeelunditeks on suu, maohambad, magu, sooltoru. Vähk haarab sõrgadega toidu ja suunab selle suuava juurde. Lõugadega peenestab ta toidu vaid osaliselt. Toidu peenestamine jätub maos, selle seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Vähil on avatud vereringe, sinikasroheline veri varustab kõiki kehaosi hapnikuga
Mõnikord võivad need jätked olla ka sõrakujulised. • Rindmikule kinnitub neli paari lülilisi jäsemeid. Sooltoru mõlemast otsast avatud, umbsoppidega eesmises osas. • Esineb maks. • Närvisüsteem koondunud peamiselt pearindmiku piirkonda. • Esinevad lihtsilmad, kuni 8. • Hingamiselunditeks on raamatkopsud. ( skorpionid, lestad, ämblikud ) • Lahksugulised, areng otsene, toimub munas. Kehas on eristunud vaid kaks piirkonda: pearindmik ja tagakeha. Pearindmikul on neli paari jalgu ja ainult kaks paari suiseid, mis paigutuselt vastavad vähkide alalõugadele: lõugtundlad ja lõugkobijad. Ka lõugtundlased olid algselt mereloomad, aga tänaseks on alles peamiselt need rühmad, kes asusid juba Vanaaegkonnas elama maismaale. Hingavad õhku kopsude või õhusoonte abil. Lülijalgsed: Lülijalgsete (Arthropoda) hõimkonnas on keha väliselt lülistunud, kitiinkattes. Osa eeskeha lülisid on enam või vähem omavahel kokku kasvanud, moodustades pea ja
annaabi.ee 
