99. EMASURB KORVÕISIK õisikupõhja servas keelõied keskel putkõied 115. harilik härjasilm õisikupõhja katavad väljast rohelised üldkatise lehed 116. Korvõisikud võivad olla ka ainult putkõitega 117. soolikarohi või ainult keelõitega 118. harilik sigur SARIKAS (lihtsarikas) õisik, mille peatelje tippu kinnituvad kiirjalt ühepikkuste raagudega õied 119. 120. luigelill LIITSARIKAS 121. liitõisik, mille pearao tippu kinnituvad kiirjalt asestsevad ühepikkuste raagudega sarikjad osaõisikud (lihtsarikad). Osaõisikute alusel võivad olla katise lehed 122. katise lehed 123. sarika alusel katise lehed olemas 124. sarika alusel katise lehti pole KÄNNAS 125. õisik, mille õieraod algavad erinevalt kõrguselt, kuid ulatuvad ühele ja samale kõrgusele 126. harilik raudrohi EBASARIKAS 127.
viljatuteks. 6-tahuline 4-tahuline Rühm nutans Rühm deficientia pea tihe Pea eelmisest Külgmistel Külgmistel viljatutel pähikud hoiduvad hõredam viljatutel pähikutel pähikutel on arenenud peateljest eemale Pearao lülid pikad on arenenud libled ainult libled mõlemal pool peatelge jättes pähikute vahele ja sõklad Peatelg külgvaates 3 korrapärast tühja ruumi Peatelg ei ole nähtav vertikaalset teraderida Mõlemal pool külgvaates nähtav pea ristlõikes 6-tipulise peatelge keskmised tähe kujuline terad tugevamini arenenud ja surutud
Igal peateljelüli astmel 3 normaalset arenenud pähikut Igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid keskmises pähikus, külgimised jäävad viljatuteks. 6-tahuline 4-tahuline Rühm nutans Rühm deficientia pea tihe Pea eelmisest hõredam Külgmistel viljatutel Külgmistel viljatutel pähikud hoiduvad peateljest Pearao lülid pikad jättes pähikutel on arenenud pähikutel on arenenud eemale pähikute vahele tühja libled ja sõklad ainult libled mõlemal pool peatelge 3 ruumi Peatelg ei ole Peatelg külgvaates nähtav korrapärast vertikaalset Mõlemal pool peatelge külgvaates nähtav teraderida keskmised terad pea ristlõikes 6-tipulise tähe
Sarikas on pearaag lühenenud, aga külgraod pikenenud, nii et nad on kõik ühepikkused. Kõik õied ja hiljem ka kõik viljad on seetõttu ühesugusel kõrgusel maapinnast. Õied moodustavad vihmavarjulaadse struktuuri. Õieraagude alusel asuvaid kõrglehti nimetatakse katiseks. Lihtsarikas on õisik, mis koosneb peatelje tippu kinnituvaist ühesuguste, kiirjalt asetunud raagudega õitest. Liitsarikas on liitõisik, mille pearao tipult lähtuvad kiirjalt ühepikkused harud, mis omakorda kannavad sarikjaid osaõisikuid. Sarikas esineb laugulistel, nurmenukulistel, amarüllilistel, araalialistel ja loomulikult sarikalistel. Kännases on samuti kõik õied ühekõrgusel, aga seal ei ole õieraod ühepikkused, raod ei lähtu samast kohast, vaid madalamalt lähtuvad õieraod on pikemad ja kõrgemalt lähtuvad õieraod on lühemad. Tolmlemisviisid, tolmlemisviisi seos õie ehitusega. Vilja arenemine õiest. Viljade ja
savimineraalid, mille läbimõõt on alla 0,001 mm) ülemistest kihtidest lagundamatuna allapoole, kus El-horisondi (leethorisondi) alla tekib savi-illuviaalne sisseuhtehorisont. Lineaalne leht pikk kitsas leht peaaegu paralleelsete servadega. Lineaarne sirgjooneline, pikisuunaline. Liitleht üksteisest selgesti eraldunud osadest (lehekestest) koosnev leht. Liitsarikas liitõisik, mille pearao tipust lähtuvad ühepikkused kiirjalt asetsevad harud, mis omakorda kannavad sarikjaid osaõisikuid (joonis V, 8). Lodu toitainerohkest vooluveest märg kasvukoht. Taimejäänused lagunevad lodumullas kiiresti ja tekitavad huumusrohket loduturvast. Lodumetsas uuenevad puud kõrgetel kännumätastel, mättavahed on vesised. Rohttaimedest kasvab lodus veetaimi (pilliroogu), madalsootaimi (soovõhka, kollast võhumõõka), niiskeile metsadele
annaabi.ee 
