Pärisorjus kaotati 1818. aastal. Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. Millised uued kohustused tekkisid talupoegadel riigi ja mõisa ees? Kehtestati riiklikud maksud, mis said alguse pearahast. Mõisakoormised. Kogukondlikud koormised- teede korrashoid, koolide ehitamine Kirikumaksed Nekrutiandmise kohustus-sõjavägi (paljud mehed otsustasid saada õpetajaks/koolmeistriks, et ei peaks sõjaväkke minema) Milles seisnes: usuvahetusliikumine, talude päriseks ostmine? Üritati muuta eestlaste meelsust, taheti, et nad astuks vene õigeusku. Ei saavutatud, kuna ainult 1/5 rahvastikust astus.
aadelkonnaga. Samuti kasvatas aadli arvukust ordenite jagamine, sõjateenistus ning aadlitiitli saamine keisri annetusena. Nende elukorraldus põhines 1785. a aadli armukirjale, mis vabastas aadli kohustuslikust teenistusest, kehalisest karistusest ja maksudest. Aadlik võis samuti omada maad ja talupoegi. Isikuaadel ei saanud neid asju pärandada. Nikolai I ajal hakati piirama aadelkonna arvukust ja muudeti pärusaadli tiitli andmise korda. Vaimulikud ja aadlikud olid ka vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustusest ja kehalisest karistusest. Maksualune elanikkond - talupojad, linnakodanikud ja muud rahvastiku kategooriad. Talupojad jagunesid riigi-, era- ja udellitalupoegadeks. Era- ehk pärustalupojad oli mõisnikust täielikult sõltuvad kuni orjuse kaotamiseni 1861. aastal. Riigitalupoegi nimeati vabadeks põlluharijateks.Keiserlikule perekonnale kuuluvad talupojad (udellitalupojad) moodustasid vahepealse kategooria.
Seda silmas pidades valime raamatukogusse just selle, mida lugeja vajab ja millel on püsiväärtus. Selle nimel peaks alati valmis olema selgitama koostööpartnerile, kohalikule omavalitsusele, raamatukogu vajadusi. Samuti on olemas nii rahvusvahelisi, kui eestisiseseid projekte raamatukogude arendamiseks. Hinnakujundamise strateegia sõltub: · teenindushulgast. Suurema teenindushulgaga (rohkema arvuga õpilastega koolid) raamatukogud on paremini rahastatud, sest eraldatav summa sõltub pearahast. Muidugi on suuremates koolidess ka rohkem lugejaid, kuid väikesemate õpilastearvuga kooli raamatukogudes kannatab eelkõige nimetuste arv ja seega ei saa ligilähedaseltki rääkida mitmekesisest kirjanduse valikust. · omavalitsuse halduses olevate raamatukogude arvust. · raamatukogu juhataja ettevõtlikkusest hankida lisasummasid fondidest, sponsoritelt, tasulistest teenustest jne, samuti suhetest ja koostööst kohaliku omavalitsuse, kooli, piirkonna
Vabariigi loomine: Kui kuningas oli kukutatud oli konstitutsioonilise monarhia ajajärk lõppenud ja oli vaja koostada uus põhiseadus. 2. Venemaa sotsiaalne struktuur ja etikett 19. sajandil Sotsiaalne struktuur: Peeter I reformid panid paika Venemaa sotsiaalse struktuuri, mis püsisid kuni 1917.aastani. Selles eristusid selgesti privilegeeritud ja maksustatud seisused. Privilegeeritud seisuste hulka kuulusid aadel, vaimulikud ja kaupmeeskond- nad olid vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustustest ja kehalisest karistusest. Maksustatud elanikkonna moodustasid talupojad, linnakodanikud ja mõned muud rahvastiku kategooriad. Sotsiaalne etikett: Fikseeris sotsiaalsed suhted mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja muude tunnustega. See süsteem võimaldas kindlaks määrata inimese positsiooni ühiskonnas. Pilet nr 10 1. Napoleoni sõjad ja selle tagajärjed Napoleoni ajajärk 1799-1815 18
valitsemisajal. Impeerium oli tekkinud tänu Peeter I loodud regulaararmeele sõjavägi oli ühiskonna mudel. Sõjavägi viis ellu vallutuspoliitikat ja kaitses sisepoliitilist korda suur roll poliitikas oli kaardiväel. Peeter I reformid panid paika ka VM sotsiaalse struktuuri. Priviligeeritud seisused olid aadel, vaimulikud ja kaupmeeskond. Aadlik võis omada maad ja talupoegi vaimulikud ja kaupmehed olid vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustusest ja kehalisest karistusest. Maksualune elanikkond oli talupojad,linnakodanikud ja mõned muud rahvastiku kategooriad. Eratalupojad olid kuni pärisorjuse kaotamiseni 1861 mõisnikust täielikult sõltuvad riigitalupojad olid ametlikult vabad põlluharijad. Kindel auaste või tiitel osutas kohale ühiskondlikus hierarhias. Era- ehk vormiriietus võimaldas kindlaks määrata selle kandja positsiooni ühiskonnas.
sajandi Eestis oli päritolult, sotsiaalselt ja rahvuslikult koosseisult kirev. Balti- ja riigisaksa kõrgharitlased, ülikooli õppejõud- teadlased esindasid Euroopa kõrgkultuuri ja tippteadust. Haritlaspüramiidi madalaim ja kõige arvukam kiht - Eesti külakoolmeistrid - oli lähedane ühiskonna alamkihtidele, töölistele ja talupoegadele. Baltisakslased ise täiendasid end Saksamaal. Haritlasi nimetati Baltimail literaatideks "Literaadiseisus". Haritlased olid vabastatud pearahast, nekrutikohustusest ja ihunuhtlusest "aukodanike seisus". Haritlaskond oli uuendusmeelne. Tugevaimaks ja autoriteetseimaks haritlaste rühmaks jäi pastorkond, ülikooli ja gümnaasiumi õppejõud. Kasvas arstide, farmatseutide ja juristide hulk. Mõned literaadid unistasid aadlitiitlist. Kõrgharitlaste sekka pääses ka üksikuid talupojaseisusest noormehi, kellel oli õnnestunud jõuda Tartu ülikooli; enamasti pärinesid nad mõisaametnike peredest
annaabi.ee 
