Giuseppe Verdi ,,Rigoletto'' - minu ooperielamus Giuseppe Verdi ooperiteos ,,Rigoletto'' oli väga elamuslik ning sündmusterohke esitus. ,,Rigoletto ooperist'' on kirjutada nii mõndagi, kuid lavakujundu ja muusika jäid kohe eriti meelde. Peaproovi esitati Rahvusooper Estonias. Ooperi libreto on kirjutanud Fransesco Maria Piave ning see siis põhineb Victor Hugo näidendil ,,Leroi s'amuse''. Ooperi esiettekanne toimus Veneetsias 11.märtsil 1851. Tegevus toimus 16. sajandil Mantuas ning selle lähiümbruses. Lavastajaks on Taisto Noor ning muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, samuti oli dirigendiks Paul Mägi ning kunstnik Aime Unt. Ooperi koreograaf on Rufina Noor ja valguskujundajad Andres Sarv ja Martin Meelandi.
Giuseppe Verdi Rigoletto - minu ooperielamus Minu esimene peaaegu ooperikogemus Ühel ilusal päeval teatati meile, et läheme kogu klassiga pealinna ooperit vaatama. Enamus meist sellest väga vaimustuses polnud, kuid sellegipoolest veeti ennast kohustuslikus korras kohale. Ooperiks, mida meile näidati oli Rigoletto – Giuseppe Verdi poolt kirjutatud ooperiklassika ning meie saime näha antud tüki peaproovi. Millise mulje jättis ooperiklassika peaaegu etendus mulle, ooperivõhikule? Saali jõudes ootas meid tore vastuvõtt. Enne algust öeldi veel, et etendus katkestatakse vaid juhul, kui laval peaks toimuma täielik kaos. Tuli aga välja, et esimese poole tunni jooksul võisime kogeda vähemalt viite väiksemat ja suuremat katkestust, mis olid enamjaolt tingitud orkestri ja lauljate ebakõlast. Tänu sellele oli kogu esitusele väga raske keskenduda, sest just
Vahetekste esitasid laval kaks näitlejat, Harriet Toompere ja Margus Prangel. Mitmetasandilisel laval, ainulaadsetes kostüümides lauldi, tantsiti ja näideldi läbi Tina ja Freddie tähesära aga ka langused ja draama. Etenduses kasutati originaalkostüüme, väga palju erinevaid ja huvitavaid valgusefekte ning LED ekraane. Õhtuseks etenduseks, mis toimus kell 19.00 oli saal peaaegu välja müüdud. Mina aga käisin show peaproovi vaatamas, mis oli päevapoole ja seda seetõttu, sest mul on seal mitmeid tuttavaid, kelle kaudu sain proovi minna tasuta heale kohale vaatama. Mingis mõttes oli hea olla proovi vaatamas, sest natuke sain näha, kuidas see etendus loodi ja kuidas sellega töötati, kuid samas ei olnud peaproovis kõikidel seljas kostüüme ja lavameigist veel rääkimata. Ma kujutan ette kuidas kostüümid ja lavameik õhtusel show'l väga palju juurde andsid kogu selles valgusemängus.
Giuseppe Verdi minu ooperielamus Rahvusooper Estonia tähistas G. Verdi 200. Sünniaastapäeva ,,Verdissimo" nimelise festivaliga. Selle raames tuli ettekandmisele ka ooper ,,Rigoletto". Meil õnnestus minna vaatama ,,Rigoletto" peaproovi tänu Itaalia Suursaatkonnale. Usun, et me kõik oleme selle võimaluse üle väga õnnelikud, sest saime sealt kõik omamoodi elamuse. Enim kirjutas Verdi romantilisi oopereid. Tema loodud muusika oli üsna keerulise ehitusega, see nõuab näitlejatelt tingimata suurt hääleulatust ning pingetaluvust, mistõttu nad peavad olema omal alal väga professionaalsed. ,,Rigoletto" on G. Verdi ooper kolmes vaatuses F. M. Piave libretole Victor Hugo näidendi ,,Kuningas lõbutseb" ainetel
takistada. Tänu käte nõrkusele ebaõnnestus üks mu kava põhielementidest ja ma kukkusin näoli põrandale. See oli hetk, mil ma oleksin tahtnud saalist minema joosta. Vastupidiselt sellele tõusin ma püsti, keerasin publikule selja ja hakkasin sügavalt sisse- välja hingama. Muusika mu kõrvus hajus ja ma ei tea siiani, kas see pandi päriselt kinni või mitte. Sulgesin silmad ja kordasin endale, et ma suudan uuesti ringi keerata ja kava uuesti esitada, just nagu oleksin kodus ja teeksin peaproovi. Avasin uuesti oma silmad, seekord keskendunult. Andsin helimehele mu ees märku, et ta paneks loo uuesti algusest ja ma esitasin oma kava uuesti ja nii hästi kui ma suutsin. See oli minu jaoks eneseületus Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest. Kõik unistused võivad täituda, kui uskuda, et need on võimalikud. Elus edasi püüdlemiseks on vaja lootust ja tahtejõudu, mida saab just oma tegudesse uskumisest. Järeldan seda tänu
millel Händel oma orkestriga esitas "Veemuusika" orkestrisüiti. Sellega olevat tahtnud Händel ära leppida George I-ga (ehk endise leivaisaga, kelle juurest ta omal ajal Londonisse jalga lasi.) Teine kuulus orkestrisüit ``Tulevärgimuusika´´ telliti Händelilt Aacheni rahulepingu tähistamispidustuste jaoks. Peo kõrghetkeks pidi kujunema tohutu ilutulestik, sellest ka teose nimi- ``Tulevärgimuusika´´ peaproovi Vauxhalli pargis kuulas 12 000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks liikluse. Kuningas nõudis, et teost kannaksid ette ainult puhkpillid, et lugu veel võimsamalt kõlaks. Händel keeldus keelpillide väljajätmisest teosest ja seetõttu tekkis lausa konflikt kuningaga. Lõpuks andis helilooja teose tellijale, kuningale, järele. ``Tulevärgimuusika´´ tuli ettekandele tolle aja kohta gigantorkestri 100 liikmelise puhkpilliorkestri poolt.
tekstid.Vahetekstide saamiseks palusime ühelt meie juhendajalt abi, kes lasi kooli õpilastel kirjutada oma jõuludest ning nende kingituste soovidest.Tegema plakatid ära jagama kuhu plakatid lähevad, üks plakat läks Paistu teine Paistu Kooli ning kolmas Holstre Kooli kuna tegemist oli Paistu ja Holstre Kooli ühise jõulupeoga.Kuna vajalik oli helitehnika pidime rääkima Timo Vreimann'iga kes valdab helitehnikaga ning kellel on helitehnika.Leppisime kokku ka peaproovi aja millal seda teha, ning pidime teada andma sellest ka esinejatele või esinejate õpetajatele.Pidime tegema kutsed mis läksid Paistu vallavanemale Ene Saare'le, kultuurimaja juhataja Piia Männ'ile, Paistu vallavalitsusele ning Paistu Kooli direktorile Merike Kald'le Vajalik oli ka üle kontrollida jõulupeo kaunistused jõulupeo toimumis paigas kultuurimajas.Vaja oli rääkida ka esinejatega kuidas nad laval paiknevad ning mis helitehnikat neil vaja läheb.Kuna jõulupeole järgnes disko
särki. Teisi suuri muudatusi võrreldes 1971. aasta lõpu kostüümidega ei olnud. 1973 Vaieldamatult tuntuim Elvise kostüüm on pärit 14. jaanuaril 1973 sateliidi vahendusel üle kogu maailma näidatud kontsertilt "Aloha From Hawaii". Elvis tahtis selleks puhuks kostüümi, mis näitaks selgelt välja tema USA patriootlikust. Lõpuks otsustatigi ameerika kotka disainiga kostüümi kasuks (Aloha Bald Headed Eagle). Seda kostüümi on kokku kolm eksemplari (üks Aloha peaproovi kontserti tarvis; teine oli kasutusel Aloha kontsertil; kolmas hilisema tuuri jaoks), samuti kolm keepi (esimene versioon ulatus maani, mis aga oli kohmakas ja raske; teise, normaalpikkuses ehk poole keha ulatuses, heitis Elvis Aloha kontserti viimase noodi ajal publiku sekka; kolmas eksemplar jäi hilisema tuuri tarvis) ja ka kolm vööd (esimese kinkis Elvis enne kontserte ära; teise eksemplari jagas Aloha kontserti ajal publiku sekka; kolmas hilisema tuuri tarvis)
Proovid kestsid kõigest kolm kuni neli nädalat (praegu vähemalt kaks kuud). Keskpärasema dramaturgia ja jantide väljatoomisele kulutati vähem, klassikale ja kaalukamale materjalile rohkem aega. Kuna saksakeelsesse repertuaari valiti vaid kergemat dramaturgiat, siis olid prooviperioodid lühikesed. Näitlejad õppisid tekstid pähe, lavastaja näitas misanstseenid ette, kuulas siis edasi peamiselt teksti ja toonimuutusi ning laval poimuvale erilist tähelepanu ei pööranud. Tehti kolm peaproovi. Esimeses proovisid näitlejad kostüüme ja grimmi, dekoratsioon oli esimest korda täies mahus kohal. Teiseks peaprooviks tehti neis vajalikud parandused, näitlejad hakkasid kujundusega harjuma ning kolmas peaproov toimus juba etenduse korras. Tavaliselt tehti teises peaproovis ka reklaam- ja arhiivifotod. Tavapäratumad (näiteks ajaloolised) kostüümid püüti varem valmis saada, et näitleja võiks oma rõivastega harjuda. Ka olulisemad rekvisiidid või vähemalt nende
ära tunda, sest kõikidel oli peost paha olla ja enamustel oli pohmakas. Üsna varsti pidi toimuma etendus, aga arvepidaja polnud nõus oma kohta ära andma ja nii oli üks näitleja puutu. Nüüd vaadati, et kuna Ekke oli mänginud eelnevalt hamletis, siis saab ta ka äkki tsaari osaga hakkama. Alguses oli Ekke küll väga vastu, aga ei olnud aega vastu ajada. Kõik oli otsustatud, talle anti umbes tund teksti ülevaatamiseks ja läkski näitlemiseks. Isegi peaproovi ei tehtud, sest inimestel oli niivõrd paha olla, et keegi ei tahtnud neid rohkem piinata. Ekkele pandi siis riided selga, vunts ette ja ta nägi välja nagu eht tsaar. Algul kui ta lavale astus oli ta niivõrd hirmul, et rääkis väga vaikse häälega, terve saal oli püsti rahvast täis. Natukese ajapärast oli ta juba olukorraga harjunud ja siis hakkas Ekke improviseerima, sest ega tal laused mida ta ütlema pidi ju peas ei olnud
peost paha olla ja enamustel oli pohmakas. Üsna varsti pidi toimuma etendus, aga arvepidaja polnud nõus oma kohta ära andma ja nii oli üks näitleja puutu. Nüüd vaadati, et kuna Ekke oli mänginud eelnevalt hamletis, siis saab ta ka äkki tsaari osaga hakkama. Alguses oli Ekke küll väga vastu, aga ei olnud aega vastu ajada. Kõik oli otsustatud, talle anti umbes tund teksti ülevaatamiseks ja läkski näitlemiseks. Isegi peaproovi ei tehtud, sest inimestel oli niivõrd paha olla, et keegi ei tahtnud neid rohkem piinata. Ekkele pandi siis riided selga, vunts ette ja ta nägi välja nagu eht tsaar. Algul kui ta lavale astus oli ta niivõrd hirmul, et rääkis väga vaikse häälega, terve saal oli püsti rahvast täis. Natukese ajapärast oli ta juba olukorraga harjunud ja siis hakkas Ekke improviseerima, sest ega tal laused mida ta ütlema pidi ju peas ei olnud
annaabi.ee 
