4. Peaprokurör Peaprokuröri roll on prokuratuurisüsteemi ülesehituse seisukohalt üks olulisemaid. Seda eriti õigus- süsteemides, kus prokuratuur on ülesehituselt hierarhiline, sest sel juhul on sageli peaprokuröri ainupä- devuses vastu võtta lõplik otsus näiteks selle kohta, kas kellelegi süüdistus esitada või mitte. Kuna sellistes õigussüsteemides on peaprokuröril üldjuhul pädevus sekkuda ka igasse kriminaalmenetlusse, on ülimalt oluline, et oleks tagatud peaprokuröri sõltumatus ja erapooletus. Võib isegi öelda, et peaprokuröri sõltuma- tusel on määrav osa kogu prokuratuuri välises sõltumatuses. Eelöeldu kehtib ka Eesti õigussüsteemi kohta. Kuigi prokurörid on üldjuhul sõltumatud (sh peaproku- rörist), on riigi peaprokuröril Eestis küllaldaselt seaduslikke võimalusi sekkuda konkreetsesse menetlusse.
kõrgetesse riigiametitesse pandud tähtsate isikute ring. Venemaa 19. sajandi lõpul Aleksander III (26. veebruar 20. oktoober 1894) Pärast isa mõrvamist troonile astunud 36aastane Aleksander III oli veendunud, et poliitilise terrorismi ja mässumeelsuse juured olid liberaalses poliitikas, mida oli järginud tema isa. Suur mõju uuele valitsejale oli tema noorusaastatel, aga hiljem ka Sinodi peaprokuröril Konstantin Pobedonostsevil. Pärast mõnekuulisi suunaotsinguid asus Aleksander III kindlalt jäigale kursile. Tõhustati jälitusabinõusid ja arreteeriti enamus narondiklike organisatsioonide liikmetest, kes ei jõudnud või ei saanud emigreeruda. Igasuguse poliitilise mässumeelsuse välised ilmingud lakkasid kogu Aleksander III valitsusajaks. Aleksander III suri 1894. aastal Krimmis Livadia palees ja on maetud PeeterPauli kindlusesse. Vastureformid
mitte kauemaks kui üheks aastaks. Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon, mille koosseisu kuuluvad kaks Riigiprokuratuuri prokuröri, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks. Prokurörile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on: 1) justiitsministril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul; 2) riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul. Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul ühe kuu jooksul. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on: 1) justiitsministril ja riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes;
mitte kauemaks kui üheks aastaks. Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon, mille koosseisu kuuluvad kaks Riigiprokuratuuri prokuröri, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks. Prokurörile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on: 1) justiitsministril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul; 2) riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul. Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul ühe kuu jooksul. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on: 1) justiitsministril ja riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes;
05.2017 vabastada on avalikuks huviks (Huviteooria), kuna see võimaldab kõrvaldada eksimusi prokuröri töös ja taganeda riigi täitevõimu funktsioneerivust. Vahekokkuvõte: Riigi peaprokuröri poolt antud käsk M.Tammiku teenistusest vabastamiseks on halduaktiks. See on regulatiivne (ühepoolne regulatsioon). B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS II. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus Riig peaprokuröril on sisepädevus olemas (HMS § 8 lg 1). Ka on tal välispädevus olemas ( ATS § 86). Territoriaalne pädevus on riigi peaprokuröril ka olemas, kuna käsk M.Tammiku teenistusest vabastamiseks oli tehtud Eestis ning kooskõlas Eesti kehtivate seadustega. Järelikult, teenusest vabastamise käsk on riigi peaprokuröri pädevuses. 2. Menetlusnõuded Menetlusosaliseks saab olla M.Tammik, aga ta ei ole seda taotlenud. Haldusorgan ei saa
annaabi.ee 
