*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes? on peapindade suhtes alati 45° võrra kaldu 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? varda ristlõikepind 7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge?
*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes? on peapindade suhtes alati 45 ° võrra kaldu 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? varda ristlõikepind 7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge? N -varda ristlõike
läbivatel (erinevatel) kaldpindadel Peapinnad = varda sellised sisepinnad, Peapinged = peapindadel mõjuvad millel nihkepinged puuduvad ( = 0) normaalpinged (tõmme ja/või surve) ON TEADA, ET: Koormatud varda igas punktis esineb Peapingeid tähistatakse: kolm ristuvat peapinda (peapindade kolmikuid võib olla rohkem või lõpmatult palju) 1, 2 ja 3 nii, et: 1 2 3 ON TEADA, ET: Kaks peapinget on alati ekstreemsed normaalpinged (algebraliselt suurim ja vähim) antud punktis ( > 0 max tõmme, < 0 max surve) 7.2.3. Tasandpingus
analüüsida just kesk-peatasandites? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! 6.29. Missuguse kujuga on ristlõike 7.16. Mis on pingeteooria? paindepinge epüür? 7.17. Mis on peapind? 6.30. Kus paiknevad painutatud detaili 7.18. Mis on peapinge? ristlõike ohtlikud punktid? 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingi 6.31. Kus mõjub painutatud detailis punktis ja kuidas nad paiknevad? tõmbepinge, kus mõjub survepinge? 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 6.32. Millistel juhtudel on painde korral 7.21. Mis on tasandpingus? ristlõike suurim survepinge ja suurim 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima tõmbepinge võrdse arvväärtusega
Hammasratta jalgadepind (pos.5) on hambaid ratta korpusest eraldav ühistelgne pind. Hammasratta peadepind (pos.6) on hambaid rattakerest kaugemast küljest piirav ühistelgne pind. Hambale kuuluvat peadepinna osa nim. hambalaeks (pos.8), jalgadepinnaga ühtivat hamba pinda hambatallaks (pos.7). Hamba peapind (pos.9) on ulatuselt valdav, teoreetilise pinnaga ühtiv hamba külgpinna osa. Hamba siirdepind (pos.10) on külgpinna osa, mis ühendab hamba peapinda jalgadepinnaga. Hammasratta jaotuspind (pos.11) on hammaste elementide ja mõõtmete määramisel aluseks võetav ühistelgne pind (silinderratastel jaotussilinder). Hamba jaotusjalg (pos.12) on hammasratta jaotus- ja jalgadepinna vahel paiknev hambaosa, jaotuspea (pos.13) asub jaotus- ja peadepinna vahel. Jaotushambajoon (pos.14) (jaotusjoon) tekib hamba peapinna (täpsemini nimipinna) ja jaotuspinna lõikamisel. (Hamba nimipind on peapind, millest lähtudes arvestatakse töötlushälbed).
annaabi.ee 
