Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galaktikaid uurides ja liigitades ning nende kiirgusspektreid mõõtes märkas Hubble, et mida kaugemal galaktika maakerast asub, seda kiiremini ta meist eemaldub. Järelikult pidi kogu Universum olema mingil hetkel koos ühes punktis, plahvatama ning sestsaadik alates muudkui paisuma. Hubble'i avastused pani aluse Suure Paugu teooriale. Hubble'i teleskoop on praeguseni maailma suurim kosmosetelskoop. Tema peapeegli läbimõõt on 2.4 meetrit ja teleskoobi mass on umbes 12.5 tonni. Oma 10 aastase töö jooksul on Hubble'i teleskoobiga vaadeldud 13670 erinevat objekti, tehtud rohkem kui 271000 üksikvaatlust ja Maale saadetud umbes 3.5 terabaiti (1TB = 1*1018 baiti) andmeid. Hubble'i teleskoobi vaatluste põhjal on kirjutatud ja avaldatud vähemalt 2651 teaduslikku artiklit. Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise
Tänapäeval juhib teleskoope arvuti ja see pole enam probleem. Ekvatoriaalne ehk parallaktiline monteering lubab teleskoopi pöörata ümber polaartelje (telg paralleelne Maa teljega) ning käändetelje (telg risti Maa teljega). Võeti kasutusele 19. saj. alguses koos kellamehhanismi leiutamisega; lubab lihtsa pöördega kompenseerida Maa pöörlemist. Fookused: Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. Naschmidti fookus: valgus peegeldatakse välja piki teleskoobi toru pöördetelge, mille otsa kinnitatakse vaatlusriist. Kudee (coudé - painutatud) fookus. kasutatakse kõigi nende süsteemide jaoks, kus fookuses
peapeeglis keskel oleva avause fookusesse. · Richie-Chretieni teleskoobil on nii pea- kui sekundaarpeeglid hüperboolsed, fookuse tasand on tasane ning väga suures ulatuses moonutustevaba. Selline optiline skeem on näiteks Hubble'i kosmoseteleskoobil. Katadioptrilistel teleskoopidel koosneb objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui läätsedest. · Schmidti kaamera skeemis korrigeeritakse sfäärilise peapeegli kujutist peegli ette asetatud õhukese korrektsiooniläätsega, mille ristlõige piki raadiust on lainekujuline. Kaamera tekitab kujutise teleskoobi kõverpinnal asuvasse fookusesse, mis paikneb korrektsiooniläätse ja peegli vahel. · Maksutovi teleskoobil korrigeeritakse sfäärilise peapeegli moonutusi õhukese kumernõgusa läätsega meniskiga. Fookuse peegli ja meniski vahelt välja toomiseks kasutatakse harilikult
sedavõrd suur, et selle uurimisele pühendatakse palju aega. Atmosfääri turbulentsust jälgitakse mingi sobiva heleda tähe või laseri abil tekitatud nn kunstliku tähe kujutist jälgides. Õhukihtide liikumise kohta saadud informatsioon suunatakse arvutisse, mis vastavalt atmosfääri värelemisele korrigeerib teleskoobi peeglit sadu kuni tuhandeid kordi sekundis. Kuna peegli kuju tuleb muuta väga sageli, siis enamasti ei muudeta teleskoobi suure peapeegli kuju, vaid väiksema (tavaliselt 2050 cm läbimõõduga), täiendava õhukese peegli orientatsiooni ja kuju. Adaptiivoptika rakendamist alustati 1970. a-il. Väga intensiivne areng toimus 1990. a-il, kui seoses nn tähesõdade projektiga kerkis esile vajadus jälgida ballistiliste rakettide liikumist. Adaptiivoptikat on kergem kasutada infrapunaste lainepikkuste piirkonnas, kus atmosfääri moonutused ja teleskoobi peeglite valmistamise täpsusnõuded on väiksemad kui nähtava valguse puhul
atlaste koostamine. Tolle aja parimad teleskoobid olid küll head üksikobjektide uurimiseks oma suure lahutusvõime poolest, kuid väga väikese kasutatava vaatlusnurgaga. Väikese vaateväljaga teleskoopide abil ei jõuaks iialgi kogu taevalaotust ära pildistada. Selleks oli vaja suure vaateväljaga teleskoopi, kuid geomeetrilise optika seadustest tulenevalt moonduvad pöördparaboloidikujulise peapeegli vaatevälja tsentrist kaugemal asetsevad objektid väljavenitatuteks. Seda nähtust nimetatakse koomaks. Schmidt mõtles välja, kuidas eemaldada selline sfääriline aberratsioon. Selle saavutas ta erilise kujuga korrektsioonplaadi asetamisega teleskoobi peapeegli ette. See kujutas endast õige vähe tasapinnalisest erinevat klaasplaati, mille keskosa oli veidi kumerläätse-, seda ümbritsev osa aga veidi nõgusläätsekujuline. Selle saavutamiseks leidis ta teravmeelse lahenduse
läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. 1. Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Muudab teleskoobi "refraktori sarnaseks" ning sobib kõigiks vaatlusteks. 2. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. 3. Naschmidti fookus: Newtoni "suurte teleskoopide analoog". Valgus peegeldatakse välja piki teleskoobi toru pöördetelge, mille otsa kinnitatakse vaatlusriist. 4
väga suurte läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Muudab teleskoobi "refraktori sarnaseks" ning sobib kõigiks vaatlusteks. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. Naschmidti fookus: Newtoni "suurte teleskoopide analoog". Valgus peegeldatakse välja piki teleskoobi toru pöördetelge, mille otsa kinnitatakse vaatlusriist. Kudee (coudé - painutatud) fookus
· Kui meteoriit siseneb atmosfääri, põleb ta ära. · Hiinas arvati vanasti, et päikesevarjutuse ajal sööb lohe päikest. · Esimene kosmosereis saadeti õhku 1964 aasta, oktoobris, venemaal. · Mikolaj Kopernik oli esimene kes pakkus välja teooria, et planeedid tiirlevad hoopis ümber päikese, mitte ümber maa. · 1690. aastal kasutati esimest korda tähtede uurimiseks teleskoopi. · Teleskoobi suuruse määrab tema peapeegli või-läätse diameeter. · Veenus on Päiksele lähemal kui Maa. · Varaseim ülestähendus täielikust kuuvarjutus on aastast 753 p. Kr. · Tähe või mõne teise planeedi heledust nimetatakse tema tähesuuruseks. · Kerasparved, sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Kosmose uurimine: 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse - kosmoselennu - elluviimise suunas. Raketiteadlane
läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. 4 1. Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Muudab teleskoobi "refraktori sarnaseks" ning sobib kõigiks vaatlusteks. 2. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. 3. Naschmidti fookus: Newtoni "suurte teleskoopide analoog". Valgus peegeldatakse välja piki teleskoobi toru pöördetelge, mille otsa kinnitatakse vaatlusriist. 4
annaabi.ee 
