toorikust eemale. Tekib hõõrdumine, mis kulutab lõikeserva. Protsessi käigus võib laast jääda tooriku ja tööriista vahele. Laast kleepub või keevitub lõikeserva külge. See võib põhjustada tööriista purunemise. Vastufreesimine valitakse näiteks vanematel pinkidel kus pingi töölaud pole piisavalt jäik ettenihkele. Vastufreesimisel võib olla eelis juhul, kus on suur lõikesügavuse varieerumine. 2. Terikplaatide nurgad freesimisel - Väiksem peanurk võimaldab sujuvamat sisenemist materjali, vähendades radiaalset jõudu ja kaitseb lõikeserva. Suuremad teljesuunalised jõud suurendavad samuti survet detailile. 90 kraadi - Tekitab enamasti ettenihkesuunalist radiaalset jõudu. Töödeldav pind ei saa teljesuunalist survet, mis on hea õhukeseseinaliste detailide ja nõrga struktuuriga detailidele. Põhiline kasutusala on astme freesimine. 45 kraadi - Omab radiaalset ja aksiaalset lõikejõu komponenti, mis on enam vähem võrdsed
Erilõikejõud kc teisendamine siiretel kasutatavale režiimile [8]: 𝑚𝑐 0,4 𝑘𝑐 = 𝑘𝑐0,4 × ( ) × 𝐾𝑍 → (𝑁/𝑚𝑚2 ) 𝑓𝑛 × 𝑠𝑖𝑛𝐾𝑟 kc0,4 – erilõikejõud 0,4 mm paksuse laastu eraldamiseks, N / mm2 fn – ettenihe, mm / p Kr – teriku peanurk plaanis, ⁰ KZ – lõikeprotsessi arvestatav koondparandustegur mc – astmenäitaja Pinnakareduse Ra arvutamiseks on kasutuses valem [6]: 𝑓𝑛 2 𝑅𝑎 = × 56 → (𝜇𝑚) 𝑟𝑒 fn – ettenihe, mm / p re – teriku tipuraadius, mm
Lõikejõud on suhteliselt konstantne kuid põhjustab vibratsiooni ja intensiivset kulumist. c. Voolav laast i. Tekib sitkete materjalide töötlemisel keskmisel ja suurel lõikekiirusel. Eeldab suure soojuspüsivusega ja kulumisega terikut. 21. Laastu mõõtmed a. Laastu kuju ja mõõtmed on seotud: i. Lõikesügavusega, ii. Ettenihkega, iii. Tera peanurk plaanis. 22. Voolava laastu tüübid a. Sirge voolav laast, b. Voolav ebakorrapärane laast, c. Kruvispiraali keerduv laast, d. Kruvispiraali keerduv murduv laast, e. Tasapinnalisse spiraali keerduv murduv laast, f. Spiraalsed laastu tükid, g. Ebakorrapärase kujuga tükid, 23. Lõikejõud a. Jõudu, mida on vaja lõigendis purustavate pingete tekitamiseks ja hõõrdejõudude ületamiseks, nim. lõikejõuks. b
· esitahk · NURGAD PEALÕIKESERV · peataganurk (alfa) ABILÕIKESERV · teritusnurk (beeta) · lõikenurk (delta) · esinurk (gamma) · nurgad plaanis · tera tipunurk (epsilon) · peanurk plaanis (fii) · abinurk plaanis (fii1) 10 LÕIKERIISTADE JAOTUS OTSTARBELT FUNKTSIOONILT · Treitera · Otsatera · Freestera · Astmetera (erineva peanurgaga plaanis) · Hööveltera · Mahalõiketera · Tõuketera · Sooneterad · Keermeterad (väga mitmesugused) · Kujuterad LÕIKAVOSA LÕIKAVOSA
vahel. Esinurgaks ( gamma) nimetatakse nurka treitera esitahu ning pealõikeserva ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahel. Esinurk võib olla positiivne või negatiivne. Esinurk on positiivne, kui esitahk suundub pealõikeservast allapoole, ja negatiivne, kui ülespoole. Negatiivse esinurga puhul on tera tugevus suurem ja teda kasutatakse kõvade materjalide töötlemisel. Peale nimetatute eristatakse veel järgmisi treitera nurki: abitaganurk, peanurk plaanis, abinurk plaanis, tipunurk plaanis ja pealõikeserva kaldenurk. Peanurgaks plaanis ( fii ) nimetatakse nurka pealõikeserva ja ettenihke suuna vahel. Abinurgaks plaanis (fii 1) nimetatakse nurka abilõikeserva ja ettenihke suuna vahel. Tipunurgaks plaanis (epsilon) nimetatakse nurka, mis moodustub pea- ja abilõikeservade lõikumisel. Pealõikeserva kaldenurk (lambda) moodustud pealõikeserva ja tera tippu läbiva horisontaaltasapinna vahel.
annaabi.ee 
