Niiluse üleujutused vahelduvad nagu jumalikud vaaraod. Kui Horos(vaarao) sureb on põud. Kui ta maetakse on külviperiood (üleujutus), kui Osiris ellu ärkab, on viljalõikuseaeg... Milline oli naise ja perekonna positsioon Egiptuse ühiskonnas? naine säilitas abielludes õigused oma varale ning võis lahutusel pretendeerida osale perekonna varadest. Üksikjuhtudel on naised töötanud isegi alamastme riigiametnike või kohtunikena. Valitsejatel oli nn peanaise kõrval ka liignaisi. Vaaraod abiellusid tihti ka oma õdede või poolõdedega. Sageli omasid vaaraode abikaasad arvestatavat mõju riigiasjade ajamisel ning tuli ette juhuseid, kus naised tõusid valitsejatena ka riigi etteotsa. Millised ühiskonnaklassid olid Egiptuses? Vaarao Kõrgem ametkond keskmise ja alamastme ametnikud lihtrahvas orjad Kirjelda elu Sumeri linnriikides. Millega tegelesid preestrid? Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega
valitsemisaastal võimalik, et siis sündis Tutanhamon ja Kiia suri sünnitusel; Amarna kuningliku hauakambri kannatada saanud leinastseenid võivad seda seisukohta kinnitada. Varasematel reljeefidel on kujutatud Kiiat koos väikese tütrega võimalik, et Tutanhamonil oli vanem õde. Paljudel Kiia monumentidel, mis pärinevad Ehnatoni 11. valitsemisaastale järgnenud ajast, on tema nimi asendatud Ehnatoni vanima tütre Meritatoni nimega, kes sai pärast Nofretete surma peanaise asendisse. Tutanhamon Enne Tutanhamoni peaaegu puutumata hauakambri avastamist Kuningate orus novembris 1922 oli see vaarao vähetuntud tegelane 18. dünastia lõpust. Hoolimata kogu hiilgusest, mida ta oma hauakambri sisuga on ihanud saavutada, on ta seda teatud määral praeguseni. Tutanhamoni nimi oli mõne vihje kaudu teada 20. sajandi algusest peale, kuid tema täpne koht "Amarna vaaraode" järjestuses jäi teadmata. Nagu Ehnatoni ja Eje puhul, jäi ka
Ramsese isiklikust elust ei ole tegelikult kuigi palju teada. Kümme aastat enne oma isa surma abiellus ta oma kahe peanaisega, tähtsamaid kaasasi oli tal kokku aga 8. Tema esimene ja lemmiknaine oli Nefertar, seda teatakse Abu Simbeli väiksema templi järgi, mis oli pühendatud talle ja armastuse jumalannale. Nefertar suri aga noorelt ja tema haud Thebesis on hästi tuntud. See on Kuningannadeoru kauneim, kaunistatud suurepäraste joonistuste ja värvidega. Ramsese teise peanaise nimi oli Isinofre. Tema sünnitas talle ka neli poega. Need ei olnud aga mitte sugugi Ramsese ainsad lapsed. Tal oli samuti palju ka mitteametlikke naisi ning kokku oli tal üle saja lapse, mis annab talle ka viljakaima vaarao tiitli. Ramses II vägiteod Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, ta asus troonile 25-aastasena ning teenis täie õigusega rahvasuus hüüdnime ,,Suur". Ta taastas
Näeme, et poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete faktorite kõrval olid vähe- malt sama olulised religioossed ja tänapäevaselt väljendatult ideoloogilised faktorid. Vaarao sünninimi oli Amen-hotep (Amon on rahul). Viiendal valitsemisaas- tal võttis ta uue sünninime Ehn-aton (Meelepärane Atonile). Ometi oli tal kogu valitsusaja jooksul üks ja sama valitseja- ehk trooninimi: Nefer-heperura-ra (Kaunid on Ra taastekked) (Clayton 2001: 120). Ta oli Amenhotep III ja selle peanaise (Suure Kuningliku Abikaasa) Tii teine poeg. Arvatavasti kutsuti ta troonile pärast vanema venna surma isa kaasvalitsejana juba selle viimastel eluaastatel, nagu see Egiptuses kombeks oli. Ta lasi end kroonida Lõuna-Egip- tuses Hermonthises päikesejumala Ra-Harahte templis (Jacq 2000: 46), ta abi- ellus oma ema (kuninganna Tii) venna, minister Eje tütre (st onutütre) Nofre- tetega (Jacq 2000: 120121; vt ka David 2005: 206) keda Tell el-Amarna vare-
Amenhotep III. [(WWW) http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar.pdf Artikkel ,,Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast" Tarmo Kulmar (23.11.2010)] Vaarao sünninimi oli Amen-hotep (Amon on rahul), viiendal valitsemisaastal võttis ta uue sünninime Ehn-aton (Meelepärane Atonile). Kogu valitsusaja jooksul oli tal üks ja sama valitseja- ehk trooninimi: Nefer-heperura-ra (Kaunid on Ra taastekked). Ta oli Amenhotep III ja selle peanaise (Suure Kuningliku Abikaasa) Tii teine poeg. [(WWW) http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar.pdf Artikkel ,,Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast" Tarmo Kulmar (23.11.2010)] Ta lasi end kroonida Lõuna-Egiptuses Hermonthises päikesejumala Ra-Harahte templis. Amenhotep IV abiellus oma ema (kuninganna Tii) venna, minister Eje tütre (st onutütre)
See kes kuningale lähenes, heitis kõhuli maha, pühkis habemega trooni ees. See kes kuningaga rääkis, pidi hoidma käsi varrukates, lehvikukandja oli kuninga trooni taga; suu ette sidemed, et mmitte kuningale hingata; vaibad teel. Kui kuningas kõndis, pidid kõik eest ära tulema. Kui kuningal oli pidu, siis lauakaaslased olid. Oodati eeskuju kommetes. Tal võis olla palju naisi, troonipärijaks peeti ainult peanaise poegi; olid abielus õdede/poolõdedega. Abielu oma tütre ja emaga oli zoroastrismis lubatud. Kogu riik oli jaotatud 12 provintsiks (satraapia). Ühe satraapia vastu alustas kuningas sõda. Kontrolörid kuninga silmad ja kõrvad. Palju varastada ei tohtinud, natuke võis. Vallutatud alade valitsemisel talitasid pärslased targalt. Foiniiklasetele jäeti alles kõrgemad kohtunikud, egiptlastele maksukogujad.
(Antisuyu, Collasuyu, Cuntinsuyu, Chianchansuyu). Riik oli äärmiselt tsentraliseeritud, valitseja oli päikesejumala kehastus, absoluutne valitseja. Oli küll 16-liikmeline nõukogu, mis koosnes provintside ja Cuzco esindajatest, kes aga ei piiranud kuninga võimu vaid andsid talle nõu. Ka nö ülempreester ja peaminister oli kuninga käsualused. Kuningas oli polügaamne, tema naised olid valdavalt alistatud piirkonna aristokraatide tütred. Tema peanaine oli reeglina valitseja õde. Peanaise poegade hulgast valis ta oma järglase (ei kehtinud primogenituur). Sageli võttis ta selle poja kaasvalitsejaks. Valitseja samastus päikesejumala Intiga täielkult. Tema surnukeha mumifitseeriti ning neid surnukehi kanti protsessioonidel avalikkuse ees. Muumiaga kaasnes ka muumiakultus ning olid kinnintatud suured valdused, mis seda kultust üleval pidasid. Seetõttu ei saanud järgmine kuningas ka eelmise valduseid, sest need valdused jäid muumiale ja tema perekonnale, kes jäid muumia
Naine läks pärast abiellumist mehe juurde elama ning teda arvati koos lastega mehe suguvõsa hulka. 4.4.2. Vanemate õigused laste üle 4.5. Võrdle abieluõigusenorme Vanas Testamendis ja Hammurabi koodeksis. Vanas Testamendis käsitletakse vähem varalisi suhteid, võrreldes Hammurabi koodeksiga. Liignaise võtmine oli raskendatud ning see oli lubatud, kui esimene naine oli viljatu. Sisuliselt oli tegemist siiski monogaamiaga, kuna peanaise õigused ja privileegid said olla korraga ainutl ühel naisel. Siiski ei järgitud neid nõuded eriti rangelt, sest on näiteid, kus oli kolm võrdset naist. VT-s on rohkem viiteid monogaamsele abielule võrreldes Hammurabi koodeksiga, seal on otselelt välja töödud, mitmenaisepidamine ja muud värgid. Naise staatus on VT-s tugevam, kui on Hammurapi koodeksis. Naine ei saanud olla läänipärijaks. VT on leebem abielurikkumiste suhtes. 5
annaabi.ee 
