Ühiskond on koguaeg pidevas muutumises ning arengus ja seetõttu ei saa ka inimeste väärtushinnangud jääda samaks. Teatud põhimõtted säilivad surmani, kuid paljutki saab kas positiivselt või negatiivselt mõjutada. Mis põhjustab kogu selle progressi ning missuguseid konflikte see kaasa toob ja kas neid on üldse võimalik vältida? Erinevad probleemid ümbritsevas elukeskkonnas on peamisek jõuks, mis mõjutavad inimeste väärtusi ja valikuid. Kuna tavaliselt tahetakse ikka seda, mida pole, siis rikkas ühiskonnas elades ei mõelda enam nii väga rahale ja keskendutakse rohkem perekonnale, elamustele ning tervisele. Kuid rahaga kaasneb ka suurem tarbimine ja rahvas muutub materialistlikumaks. Eriti paistab see silma noorte hulgas, kes soovivad kuskile kuuluda, selle saavutamiseks peab moega kaasas käima, omama viimase peal tehnikat ning samuti pannakse suurt rõhku välimusele
Muutused on alati otstarbekohased ja põhjustavad muutusi organismida ehitsuses ja pärilikes omadustes. Elu kestel omandatud muutused päranduvad vähemalt osalt järglastele. Nii olevat kaelkirjakul pikk kael arenenud põlvest põlve kestnud püüdel sirutuda üha kõrgemale puulehtede järele. Darwin ja darvinism Darwin tõestas rohke faktilise materjali abil, et liikide ajlooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise peamisek põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide ja isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda (toidu ja elupaiga nappus, ohustatus vaenlastest) Teiseks, sellelt tulenevalt tugevneb olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Ja suurema tõenäosusega jäävad ellu
linnakodanikud(kodanikuõigust jagas raad). Baltisaksa aadli piiramata võim kohalikes küsimustes sai teostuda üksnes siinse põlisrahva õiguste allasurumise hinnaga. Teisalt oli aga Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas kolonisatsiooni, võimaldas tihedaid sidemeid Lääne- Euroopaga. Põllumajandus Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus (põhiosa sissetulekust). Peamisek väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin. Nuumati härgi, keda viidi samuti Peterburi turule. Sellega pandi alus ulatuslikule loomakasvatusele(parandas saagikust).
Tema tulekuga algas uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keel kasutamise propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu. Kui NSVL püüdis igasuguse vastupanu vägivallaga maha suruda, et allutada kogu ühiskond enda kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ning otseseks elluviiaks julgeolekuorganid. 1944-1953 oli Eestis peamisek vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus- metsavendlus. Loodeti, et lääneriigid soovivad taatada Eesti iseseisvust. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. 1950. aastate esimesel poolel suruti aktiivne relvavõitlus maha. Metsavendade vastpanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine:Eestis küüditati ligikaudu 20 700 inimese.
Euroopasse ei suudetud oma kaupu aga müüa. Majanduses algas kriisiolukord, süvenes inflatsioon. 1924.a. mindi üle põllumajanduse eelisarendamisele ja see tagas 1920.aastate teisel poolel stabiilsema majandusarengu. Põllumajanduse arengule avaldas suurt mõju läbi viidud maareform, millega riigistati mõisnike maavaldused ja loodi üle 50000 asundustalu. Põllumajanduses tuli läbi viia ümberstruktureerimine - peamisteks ekspordiartikliteks said või ja peekon. Peamisek puuduseks põllumajanduses olid väikesed talud. 1920.aastate teisel poolel likvideeriti mittesobivad suurettevõtted, rohkem pöörati tähelepanu kodumaise tooraine kasutamisele. Nii kujunes välja põlevkivil põhinev kütuse- ja keemiatööstus. 1.jaanuarist 1928 hakkas kehtima uus rahaühik kroon, mis vahetas välja senise marga. Valitsemine 1920.aastail. Ükski erakond ei suutnud saavutada Riigikogus enamust ja seetõttu olid moodustatud valitsused koalitsioonivalitsused
elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Kutsekojad mis ühendasid teatud elualade esindajaid(arstid,õpetajad,töölised jt) pidid mobiliseerima oma liikmeskonna valituse sihtide saavutamiseks. Opositsiooni häälekandjad suleti,sismeinister sai õiguse saata poliitilisi vastaseid sundpagendusse. 8 dets 1935 valmistasid vapsid ette relvastatud riigipöörde kuid vahetulut enne seda arreteeriti kõik vapsid.rahvale teatati seda nii et vapsid kaotasid igasuguse popularsuse.opositsiooni peamisek keskuseks kujunes Tartu. Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn. tartu vaim. Põhiseaduse muutmine- 1937a kutsusid riigijuhid kokkuebademokraatlikult moodustatud Ravuskogu,mis koostas Pätsi suuniste alusel uue põhiseaduse ja see seadustas autoritaarse valitsemisviisi. Selle kohaselt oli riigipeaks president,kellel olid laialdased õigused(võis anda oma dekreediga seadusi,saata parlamendi laiali,kinnitada ametisse valitsuse jms). Riigikogu muudeti
teaduskeskusi. 1805 kandideeris esimene eestlane. Pilet nr3 *Pronksiaeg 1500-500eKr Pronksiaeg jaguneb kaheks- vanem pronksiaeg tekkisid üksikud pronksesemed, nooremal pronksiajal tekivad kindlustatud asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, põllumaa eraomand. Pronks oli tähtsaim tööriistamaterjal. Arenes kaubitsemine. Nooremal pronksiajal oli eesti jagunenud kaheks religiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Peamisek elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljaelus. Ligi 80% kindlustatud asulatest on leitud looma luid. Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi, veiseid, sigu. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder. Saaremaal oli peamisteks jahiloomadeks hülged. Sise-eesti oli pronksiajal kõige hõredamalt asustatud sest seal olid tihedad metsad ja raskesti haritavad maad. Pronksiajal hakatakse asulaid kindlustama, nende ümber kohati koondus asustus
annaabi.ee 
