jaanuar 1935 Riigikeeleks eesti keel, asjaajamine eesti keeles, erandid vaid rahvusvahemuste omavalitsustele vastavalt kultuuriomavalitsuse seadusele. Riiklike asutuste läbikäimine võibtoimuda võõras keeles, ent seletused peavad olema juures ka eesti keeles. Kirjalikud vastused päringutele antakse eesti keeles. Kohalikus omavalitsuses võib kasutada selle vähemusrahvuse keelt kokkuleppel. Raamatupidamine peab olema eesti keeles. Pealiskirjad peavad olema eestikeelsed. Ametnikud peavad valdama eesti keelt. Iga kodanik võib pöörduda eesti keeles selle ameti poole, kus asjaajamiskeeleks on võõrkeel. Vaestelastekohtute asjaajamine peab toimuma eesti keeles, kuid kohtu poole võib pöörduda ka emakeeles. Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse asjaajamiskeeleks on vastava vähemusrahvuse keel. Kohtuistungitel võib kasutada ka vähemusrahvuste keelt, kui kohtunik seda kelt valdab või tal on olemas tõlk
Keskaja ülikoolides olid Rooma ja kanooniline õigus eraldi Eraldi patukahetsusraamatud e pönitentriaarid Aktid ehk jooksva ajaarvamise dokumendid (vakuraamatud jms) Ilmuvad massiliselt alles 15. saj (Itaalias varem) Tekkivad seoses linnade kasvuga Igasugune keskajal toodetud kirjandus (jutlused, exemplum' id, kirjad) Pealiskirjad ja raidkirjad (tekst müntidel, ehetel, vappidel vms) Keskaegseid materjale säilitatakse kõigjal maailmas raamatukogudes. Neid on suuresti hävitatud keskaega mitteväärtustavate 17. ja 18. saj jooksul, aga ka nt maailmasõdade jms tõttu. Väga suur osa keskaegseid allikaid on aga ka publitseeritud, seda alates trükikunsti sünnist. Kommunikatsioon Keskaja jooksul muutus suuline kommunikatsioon kirjalikuks. Umbes 13. saj hakati õigusloomisi kirja panema, 15
10. saj algus Itaalia poeem (patrio ore vs nativa voce) patrio ore- isade keeles, nativa voce- sünni keeles Paavst Gregorius V (999) epitaaf: oli kolme keelne- ladina k, vulgaarkeel, germaani keel 22. Ladina keele perioodid ja ladina keele esimesed kirjalikud mälestised 1) Klassikalise ladina keele eelne periood väljakujunemisel suur mõju kreeka keelel kuni 3. saj. vanim ajajärk, väga vähe andmeid, puuduvad tekstid, säilinud vaid epigraafilised pealiskirjad. 7. saj. e. Kr. nn. Praeneste rõivanõel (fibula Praenestina, Praeneste = Palestrina): Manios med fhefhaked Nvmasioi (Manius tegi mu Numeriuse jaoks). 6. saj. vaas: Duenos med feced (Duenus tegi mu) hea inimene tegi mu hea inimese jaoks perfekti areng (fhefhaked, feced, kl. lad. k. fecit) 3. - 1. saj. e. Kr. arhailine ajajärk (Ennius, Plautus, Terentius (kirjanikud), Cato Vanem- riigimees)
Etruskid Kesk-Itaalia läänepoolne osa - Etruuria (tänap. Toscana, keskus: Firenze); teine Po jõe alam- ja keskjooksu aladel üle 10 000 raidkirja (7. - 1. saj. e. Kr.) Liber linteus e "Muumia raamat"- kirja pandud linadele. See leiti Egiptusest 19. saj keskpaigal ja toodi Euroopasse. ld. k. Etrusci v. Tusci (Toscana); kr. k. Tyrrhenoi (Türreeni meri) Itali rahvad- apnenniini pst asustanud rahvad Umbria, Latium, Campania, Calabria, Sitsiilia idaosa pealiskirjad 5. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr. umbri keel: nn. Iguviumi tahvlid (ld. Tabulae Iguvinae),2. - 1. saj. e. Kr.- 7 tahvlit preestrite määrustega Iguvium (nüüdne Gubbio Umbrias Perugia linna lähedal)leiti 1444. a. Pikem seostatud tekst oski keel: sellest on säilinud ainult pealiskirjad 3. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr.; Pompei vulkaan 1. sai pkr. Mõlemad keeled jäid ladina keelele alla ja hääbusid 1. sajandil p. Kr. venetid (Põhja-Itaalia, vrd
Akt jooksva asjaajamise dokument, pole õigusliku jõuga. Aktid on näiteks vakuraamatud, arveraamatud, kirjavahetused. Säilinud hiliskeskajast. Kirjalik asjaajamine alates 14. sajandist. Dokumenteerivad linnaelu. Kirikorrespondents st kaupmeeste omavaheline kirjavahetus. 3 Kirjandus - traktaadid, liturgiad, palveraamatud, nekroloogiad ja memoriaalraamatud. Ilukirjandus. Kataloogid (loendid). Pealiskirjad. Kirjad esemetel. Keskaegseid allikaid säilinud arhiivides ja raamatukogudes, eriti olulised kiriku raamatukogud. Kloostri sekulasriseerimisega hävisid tihti raamatukogud. Kuningad teostavad võimu ringireisimise ajal, suur osa allikaid jõudnud keskaegsetesse raamatukogudesse. Institutsioonidel oma arhiiv, näiteks Saksa Ordu arhiiv Viinis. Keskaja allikaid massiliselt publitseeritud 17. - 19. sajandil. Et teha kättesaadavamaks, muuta ajaloo uurimine
taimornament ja ridadena asetatud loomad ja fantastilised olendid, millevaheline pind on kaetud mustriga. VI saj. 2. veerandist kuni saj. lõpuni valitses mustafiguuriline stiil. Viljeldi 26 Korintoses, Lakoonikas, Chalkises, Joonias ja eriti Atikas. Kujutati mütoloogilisi stseene, mustad figuurid punakal savipinnal. Figuuride vahel ornamenti ei kasutatud. Vaasidel võisid olla pealiskirjad kujutatud tegelaste nimedega või olid koguni pottseppade, maalijate või töökojaomanike nimed. Kunstkäsitöö: terrakota, vandlinikerdus, kullassepakunst ja inkrusteeritud metallesemed. 38. Ioonia natuurfilosoofia Joonia ja Mileetose koolkonnad (VI-V saj. e. Kr.) olid esimesi filosoofiakoolkondi, presokraatikud, lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest, tegelesid müütiliste kujutluste ümberformuleerimisega. Ühiseks põhiküsimuseks oli, mis on oleva alge. Rajasid õpetuse
annaabi.ee 
