Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pealiskihis" - 5 õppematerjali

Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu
21
pdf

Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu.

2.1.6.1. Pehme maltspuidu mädanik Nõrgendab järsult kõiki puidu mehaanilisi omadusi ja värvusel on heledatoonilisem kui kõva maltspuidu mädanik. Halveneb puidu välisilme. 2.1.7. Väline pehmemädanik Metsamaterjali malts- ja lülipuidu kahjustus tugevatoimeliste puitulagundavate seente poolt puidu pikaajalisel ja ebaõigel säilitamisel. Kasvavatel ja jalaltkuivanud puudel välist pehmemädanikku tavaliselt ei ole. Esineb peamiselt pealiskihis, haarates seda kogu ristlõike ulatuses või ainult osaliselt ja levib eriti lõhede kaudu. Kahjustatud puit laguneb kergesti kuubikutena maha ja on kergesti pulbriks hõõrutav. Kahjustatud puidu pinnal on sageli seeneniistikku ja viljakehi. Kahjustatud puit on puitehitistes seennakkuse allikaks. Et vältida ohtliku seennakkuse levimist ei tohi välist pehmemädanikku olla metsamaterjalis aj küttepuidus.

Metsandus → Metsakaitse
53 allalaadimist
OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL
38
doc

OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL

kogumisega need purustatakse killustikuks ja laotatakse põllule tagasi. Kartulikasvatu-ses seevastu on (eeskätt Sotimaal) levinud tehnoloogia, kus kivid separeeritakse mullast välja ja paigutatakse kartulivagude vahekohtadesse (igasse teise vaovahesse), nii on väl-ditud kivide sattumine kartulikombaini ja väheneb oluliselt mugulate vigastumine. Mis tahes kivikoristusviisi saab rakendada kas ainult pinnakivide ärakorjamisena (kogumisena) või koos mulla pealiskihis paiknevate peit- ja poolpeitkivide väljamise ja kogumisena. Tavaliselt tehakse seda külvieelselt. Külvijärgselt on võimalik pinnakivide korjamine käsitsi. Kivipunkriga varustatud kivikogurit nimetatakse punkerko-guriks, veokile laadimise võimaluse korral aga laadurkoguriks. Vaalutatud ki-vide üleskorjamise masin on vaalukogur. Kui üheaegselt kivide vaalutamisega toimub ka kivide kogumine koos laadimisega punkrisse või veokile, siis on tegu vaalurkoguriga, mida nimetatakse ka

Põllumajandus → Põllumajandus
57 allalaadimist
Naljandid ja anekdoodid
15
pdf

Naljandid ja anekdoodid

pudrumäed ja piimajõed, kuristiku ületamine kahe hüppega jne. jne. Ühes naljandis kelgib vanatüdruk, et ta kuuleb, kui kirp õlgedesse kuseb, ja näeb, kuidas sääsk kirikutornis haigutab. Eestlastel on regilaulutüüp "Imed", kus kerilauad keedid leenta, siga sõtkus taigenida, lammas läks laudile munele. Lapsed oskavad absurdi nautida ja eesti lastelaul on seda samuti kuhjaga täis. Absurdile rajatud naljand on sageli kahekihiline: pealiskihis sooritatakse pettus vm. kavalusakt, selle vahendiks on valetamine: nt. toimub valetamisvõistlus; või veetakse kihla mitte öelda teisele "Sa valetad!" ning kavalpea võidab kihlveo mitmesuguseid solvavaid valesid rääkides; või seisneb valetamine selles, et öeldakse, et pole aega valetada, kuna rutatakse nt. soola külvama, tuha vastu kalu ostma vmt. Absurdisüeedel endil tavapärast (proloogi, sõlmitust, konflikti arengut ja

Kultuur-Kunst → Kultuur
9 allalaadimist
Agronoomia
18
docx

Agronoomia

-orgaaniline väetis -mõju on seda suurem, mida huumusvaesem on muld -lühiajalistele karjamaadele antakse org. väetis rajamiseelselt; pika- ajalistele sõltuvalt mulla huumusesisaldusest iga 3-5 aasta järel 25-30 t/ha -antakse sügisel peale karjatamise lõppu -loomad väetavad ka ise ­ see on aga ebaühtlane ja ebapiisav -lubi- ja mikroväetised -lubjatakse, kui mulla pH on pealiskihis alla 6 (libl.) või alla 5,5 (kõrrel.) -lühiajal. rajamiseelselt; pikaajal. rajamiseelselt ja 5-7 kasutusaastal mikroväetise mõju püsib 4-5 aastat Niidud. Planeerimine -sobivad nii kõrrelised kui ka liblikõielised taimed, parimad on siiski nende segud (turvasmuldadel õigustavad end rohkem kõrrelisterohked segud) -võiks arvestada, et lehma kohta kulub aastas 10-11 t rohusilo ja 1-2 t heina (karjamaarohtu 6-7 t)

Põllumajandus → Agronoomia
41 allalaadimist
Kermised ehk kõvasulamid
69
pdf

Kermised ehk kõvasulamid

kasvab seotud süsiniku sisaldus. Süsiniku lahustuvus niklis on kiirem kui titaani o lahustuvus niklis. Sula nikkel märgab halvasti titaankarbiidi (märgumisnurk =38 ). Molübdeeni lisamine TiC-Ni sulamile muudab komponentide vastastikuse mõju keerulisemaks. Molübdeen difundeerub titaankarbiidi kristallvõresse asendades osa Ti aatomeid Mo aatomitega. Tulemusena moodustub titaankarbiidi terade pealiskihis o (Ti,Mo)C, mis märgub paremini nikliga, muutes märgumisnurga 0 -ks. See tagab sula niklisulami parema valgumise karbiiditerade vahele, mistõttu saab peenema karbiidteradega struktuuri. Paagutusaja pikenedes karbiiditerad suurenevad eelpooltoodud mehanismide järgi (joon. 15).Tera kasvu inhibitorite lisamine vähendab terade kasvu (joon. 16). 35 Joon

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun