teiseni, napsas võrse siit, murdis teise sealt. Iial ei püganud põder pajusid või noori haabu päris nudiks. Ta justkui mõistis, et kui ta tahab järgmisel talvel siia tagasi tulla, peab pügamistöös mõõdukas olema. Metsale vajuv videvik leidis põdrapulli kändude vahel lumel lesimas. Läbi terve talve ei vaevunud põder endale paremat voodit tegema: ei lund kõhu alt ära kraapima, ei oksi madratsiks murdma. Põdra karmiharjalise pealiskarva all oli pehme ja soe eluskarv. See hoidis põdra suure keha ka lumelohus sooja. Ruttamata astus põder mööda metsateed. Majalähedasi põõsastikke külastas ta ikka pimedas. Lumekoormas lepalatvu rinnaga laiali lükates kahlas ta otse võrkaia taha, küünitas üle aia ja asus üle pealisaia ulatuvaid õunapuuoksi nosima. Aeg-ajalt heitis põder pilku lumme mattunud maja otsaaknale. Sealt paistis kuusk, mida ennist oli metsateel kantud
iseloomuomadus. Rebane on levinud kogu Euraasias (v.a. Indo-Hiina) ja Põhja- Ameerikas.Rebaseid ei ole Madagaskaril, Austraalias ega Antarktises. Eestis on rebane arvukas liik (loendatud on 6000 isendit), kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väiksematel laidudel.Rebaseid on u. 10-11 liiki. Suurima levilaga ja Eestiski tavaline on punarebane e. rebane.Teda on peale Euraasia ja Põhja-Ameerika ka Põhja-Aafrikas.Talvekarvastik on tal tihe ja kohev (pealiskarva pikkus kuni 9 cm, aluskarva pikkus kuni 4,5 cm), suvekarvastik hõredam.Selg enamasti heleruuge või punakaspruun, kõhupool valge, mõningail must. Punarebase ameerika alamliigi ( Vulpes vulpes vulva) tume mutant on hõberebase eellane. Võõramaistest liikidest on tuntuimad korsak (Vulpes corsac), kes elab Euraasia poolkõrbeis ja steppides, väikesekasvuline afgaani rebane (Vulpus cana), kõrbealadel elav liivar (Vulpes
Poegimine toimub aprillis- mais. Suguküpseks saavad nad 10-11 kuuselt. Tiinus kestab 30- 35 päeva. Pesakonnas 4-9 poega ja aastas 1 pesakond. Pojad võõrduvad emapiimast 5-6 nädalaselt. Eluiga 10 a tehistingimustes, kui looduses palju vähem. ( Euroopa imetajad) Tuhkur ( Mustela Putorius ) Kehaehitus ja välimus Tume- kuni mustjaspruun, koonuots ning silma- ja kõrvalesta vaheline ala valged. Talvel annab tumedama ja hõredama pealiskarva alt paistev kahvatukollane aluskarv loomale eripärase välimuse. Noorloomadel on esimesel talvel tihe tuhmkollane kasukas. Karvavahetus toimub mais- juunis. Tüvepikkus isastel 610- 1300 g, emastel 310- 600 g (sünnikaal 9-10 g ). Anaalnäärmed toodavad nõret, mida kasutab lõhnamärgistamisel aga ka enesekaitsel.( Euroopa imetajad) Leviala Pesitseb madalikualade metsamaastikel, samuti jõekallastel ja soistel aladel. Tihti talude ümbruses
võimaldab hilise kevade korral poegimist edasi lükata. (Randla 1990, Lk 126- 127 ) Poegitakse mais , 1. Kuu toitub vasikas emapiimast, juunis sööb samblikke. Juba nädalaselt suudab poeg ujuda üle jääkülmade Siberi jõgede. Karja juhtide heledale sabajupile järgneb kogu kari. Juht on kõige ettevaatlikum loom ja neid peidab kari nagu haaremijuhtegi karja keskele. Muskusveis elab karjas ja nende hingeaur moodustab soojust hoidva pilve .Nõrgemaid kaitstakse karja keskel Paksu pealiskarva all on pehme villakiht. (Colvin, Speare 1996, Lk 76 ) Lemmingud on rotist pisut väiksemad närilised , keda on 12 liiki. Järglasi saavad juba 2 – nädalaselt ning 10-12 poega. Iga 3-5 aasta tagant sigib lemminguid tavaliselt enam, siis on lumekakul ja karvasjalg-viul kurnad pesas suuremad, jäärebasel sünnib rohkem kutsikaid ja siis söövad neid koguni hahk ja põhjapõder. Väga kõrge arvukuse korral tekib lemminguil stress, mis kutsub esile
Poegi ühes pesakonnas 2-4, pojad sünnihetkel pimedad ja abitud, emapiima saavad 2,5 kuud ning täielikult iseseisvuvad 6-kuuselt. Suguküpseks saavad aastaselt. Täiskasvanud loomade tüvepikkus ja kaal: Metsnugis: 38-58 cm; 1,5 kg Kivinugis: 40-50 cm; 2,1 kg Üksikjälg: 3-3,5 cm pikk; 2-2,5 cm lai; sammuvahe 50-80 cm, tavaliselt paarisjäljed Tuhkur e tõhk on üsna hästi ära tuntav oma kirju kasuka poolest: tuhkru aluskarv on hele ja see kumab läbi pikema pealiskarva. Kõhupool on tumedam kui selg, üle silmade jookseb tume vööt ning kõrvatipud on valged. Varvaste vahel on ujunahk. Tuhkur (Mustela putorius) www.jahindusinfo.ee Elupaigaks on kultuurmaastikud, erinevate biotoopide servaalad (ökotonid), meeldib asulate ja veekogude lähedus. Tuhkur on üksikeluviisiga hämaras ja öösel tegutsev kiskja, kes ujub ja sukeldub hästi
Probleemid: kahjustab puid (sööb koore ära), puud kuivavad. Lubatud jahiviisid ja aeg: Nii hall- kui valgejänesele 1.okt-28.veeb. Koeraga (hagija, hurt, taks, terjer). Põhiline on hagijas. Kärplased: Tuhkur (Mustela putorius) Selts: kiskjalised Sugukond: kärplased. Välimus: 0,5-1,5kg, 35-45cm. On üsna hästi ära tuntav oma kirju kasuka poolest: tuhkru aluskarv on hele ja see kumab läbi pikema pealiskarva. Kõhupool on tumedam kui selg, üle silmade jookseb tume vööt ning kõrvatipud on valged. Varvaste vahel on ujunahk. Valge rõngad silmade ja kõrvade vahel. Levik: kogu Euroopa, v.a. osa Briti saartest ja enamus Skandinaavia poolsaarest.Arvukus Eestis: tavaline Toitumine: Üsna liikuvad loomad, kes söövad kõike, millest jõud üle käib (roomajaid, kahepaikseid, pisinärilisi, siile, jäneselisi, kanalisi, putukaid, usse, limuseid)
annaabi.ee 
