või kaks ja lähevad siis igaveseks lahku. “Barbarite ootel” on impeeriumi kohaliku väikeametniku minavormis jutustus sellest, kuidas üks kohtunik saab teadlikuks oma osalusest impeeriumi vägivaldses võimus. “Barbarite ootel” romaan on parallel LõunaAafrika apartheidirežiimiga. See lugemisviis on suuresti tingitud romaani pealiinist, milleks on impeeriumi ametniku teadlikuks saamine oma osalusest vägivaldses võimus. Konkreetsest ahistusest ning murest, milles ei ole raske ära tunda LõunaAafrika tänapäeva olustikku ning hirmusid (kuigi tegevuskoht on põhjapoolkerale paigutatud), kasvatatakse välja üldistus. Tema moraalne vastuseis ülekohtule ükskõik kui kõhklev ning isemeelne see ka on väljendab
) Ning korduseid kasutatakse ka kirjandusliku stiilina lause-ja mõttekordused (nt. Sissejuahtus raamatus.) ,,Barbarite ootel, John M. Coetzee 30. Millised on ,,Barbarite ootel kaks allegoorilise lugemise viisi? Mille poolest need erinevad? Tooksin välja kaks allegoorilise lugemise viisi: universaalne ja Apartheidi(poliitiline) allegooria. Viimane on lugu Lõuna-Aafrika apartheidreziimist. See lugemisviis on suuresti tingitud romaani pealiinist, milleks on impeeriumi ametniku teadlikuks saamine oma osalusest vägivaldses võimus. Hoolimata sellest, et Coetzee kasutab romaani jaoks domuntaalseid materjale Lõuna-Aafrikast, on paljud kriitikud seisukohal, et Coetzee allegooriat ei saa piirata vaid Lõuna-Aafrika ühiskonnaga. ,,Barbarite ootel" on universaalne allegooria imperialistlikust või lihtsalt vägivaldsest võimust ja näitab, et impeerium peab oma võimu kehtestamiseks barbarid ja nende pealetungi ise välja mõtlema 31
sõjamänge. Need tegelased kõik on Tristrami jaoks olulised. Kui ühes majas on palju rahvast, palju sugulasi, siis hakates kirjeldama oma elulugu- ei pääse me ju nendest rääkimisest, sest need inimesed ongi meid kujundanud. Tristram elab ja kasvab mõisas, omaette väikeses maailmas ja seal on palju inimesi ja sugulasi, kellega puutub kokku. Palju romaanist on pühendatud teiste inimeste kirjeldamisele. Lisaks sellele on Sterne hälbinud jutustuse pealiinist kõrvale selleläbi, et on kirjeldanud igasugu asju ja kommenteerinud neid. Palju vahepalu tekstides. Räägib näiteks mütsidest vms(traktaat mütsidest).Ta kasutab teoses ka erinevaid zanre. Koos on olukirjeldus ja ajakirjeldus. Traktaadi, panflettilaadseid vahepalasid on palju. (traktaat ninadest, traktaat peakatetest jne). Hüppab pidevalt pealiinist kõrvale. Sterne võttis ka teiste autorite traktaate ja mängis neid ümber- sõnastas ümber
Seda traditsiooni on püütud viljeleda juba Pauluse aegadest, ehkki õige ja vale eristamiseni läks veel mitu sajandit. Traditsiooni ei mõisteta mitte ainult minevikku vaatamisena, vaid tegu on orgaanilise sidemega mineviku ja tuleviku vahel. Nähti, et kogu kristlik kogukond oli dünaamiline ja uuenemise kestel tuli eristada, mis on autentne ja traditsiooniga kooskõlas. Kõige parem näide on gnostitsism. Õpetus, mis levis võimsalt, ent jäi kristliku kiriku pealiinist kõrvale. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et maailm on loodud vähema jumaliku olendi(te) poolt ning inimese hing pärineb vaimumaailmast ja on vangistatud mateeriasse (püüdleb lunastuse poole). Liigutakse tõelise jumala poole, tee temani avaldub meie gnoosises, kaemuses, mida levitavad valgustatud õpetajad. Dualism keha ja vaimu vahel, suhtumine mateeriasse on väga negatiivne. See süsteem integreeriti kristlikusse õpetusse – Kristus kui suur gnoosise õpetaja.
Vaadates seda kontseptsiooni astroloogiliselt: kui kaart võtab vastu transiitse Jupiteri trigooni sünni-Päikesega ja samal ajal transiitne Neptuun moodustab opositsiooni sünni- Kuuga, siis oletab astroloog, et Neptuuni transiit väljendub kliendi elus tugevamalt kui Jupiteri oma. Teisisõnu, mõlemad transiidi toimuvad, aga üks - Neptuuni transiit - on pealiin. Peamine sündmusteahel. Jupiteri transiit asetatakse kõrvalliini kohale, mis sõltub pealiinist. Neptuuni transiit haarab nii-öelda juhtohjad. Aga laiaulatuslikkust, millele Jupiteri transiit viitab, tuntakse vaid Neptuuni transiidi põhjustatud sündmuste kõrvaltoimena. Seega inimene võib ootamatult oma maailma laiendada ning muutuda intuitiivseks, visionääriks või ravitsejaks. Ravitseja on oluline sündmus, laienemine on kaasnev. Kui Jupiter oleks juhtiv planeet - nii-öelda peamine transiit - siis olles ootamatult otsustanud
maha Pärsias puhkenud ülestõusu. Surma asjaolud on jäänud mõistatuslikuks. Igal juhul puhkes impeeriumis segadus ja mõnda aega valitses pealinna Pasargadaed nimetas end Kambysese vennaks, kes tegelikult oli aga Herodotose andmetel hoopis maag Gaumata, sest Kambyses olevat oma venna juba enne Egiptuse kampaania algust lasknud mõrvata. Veel üks vend (?) Bardia tahtis võtta babülonis võimu. Bardia kõrvaldaski maagi. Darius(Dareios) valitses 521-486. Ta ei olnud Ahheminiidide pealiinist, aga abiellus Kyrose tütrega, et siduda ennast pealiiniga. Sõjamehena väga võimekas. Vallutas Liibüa. Lääne Indiast mõningaid alasid. Dariuse ajal sõjategevus kreeklaste ja pärslaste vahel. Kreeka vallutati sellepärast, et Väike-Aasia linnad ei saanud muidu rahu. Sõjad kestsid 500 449 eKr ja pärslased kaotasid suuresi tänu ebaõnnele. Ka kreeklaste motiveeritus oli kõrgem. 490 Maratoni lahing. Lüüasaamine. (ei tea, kas on õige, sest muud