vastupidises suunas NURKLIHVIJA • Metalli ja kivi lihvimiseks ning lõikamiseks kuiv- lihvimisel jämetöötlus- ja lõikeketastega Tööohutusnõuded • Ei tohi kasutada poleerimismasinana • Mitte kasutada tarvikuid, mille jaoks jahutusvedelikku • Mitte lihvida lõikeketta servaga • Võtta asend, et olla valmis tagasilöögiks • Võimaluse korral kasutada lisakäepidet METALLITREIPINK • Metalli treimine (lõiketöötlemine, mille pealiikumiseks on tooriku pöörlemine ja lõiketerale antav ettenihe) Tööohutusnõuded • Kaitseprillid kohustuslikud • Metallilaastude ja –puru eemaldamiseks kasutada pintsette või harja, mitte iialgi käsi • Mitte kunagi ei tohi toetuda seadmele • Toorikut, mida töödeldakse, ei või mõõta • Enne reguleerimist seade seisata
Vali üks: a. vähendada detaili kaal b. valmistada detailil keerulised elemendid c. vähendada detaili pinnakaredust d. eemaldada materjali kuni 20 mm sügavuselt Küsimus 11 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilisel stantsimisel elektrolüüdina kasutatakse Vali üks: a. NaCl b. NaO3 c. CaCl3 d. Al2O3 Küsimus 12 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilise lihvimise pealiikumiseks on Vali üks: a. katoodi pöörlemine b. anoodi pöörlemine c. katoodi ettenihe liikumine d. anoodi ettenihe liikumine Küsimus 13 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leida laserlõikamisega tehtud lõige ristseisu tolerants u (vt joonis) kui lõigatud materjali paksus on 10,6 mm. Lõikepinna kvaliteet 1 klassi järgi on leitav valemiga: u=0,05+0,03·s, kus s - on lõigatava materjali paksus, mm.
Puurimine. Puurimine on kõige levinum aukude lõiketöötlemise viis. Lõikeriist on puur, mis võimaldab töödelda auke täismaterjalisse ja avardada juba puuritud auke. Puuri pöörlevat liikumist nimetatakse pealiikumiseks, sirgjoonelist telje suunalist aga ettenihkeliikumiseks. Puurid jagunevad konstruktsiooni ja eesmärgi järgi: Sulgpuurid - kasutatakse peamiselt käristites ja käsitrellides. Töötlemistäpsus madal. Spiraalpuurid - võivad olla nii silindrilise kui koonilise sabaga. Enam levinud puurid, neid kasutatakse nii käsitsipuurimisel kui pinkides. Süvispuur - kasutatakse aukude faasimisel, kruvija needipeade koonus- või silindersüviste tegemiseks ning augu ümbruse tasaseks lõikamiseks.
TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera.
........................................................................... 38 Tööohutus lihvpinkidel.......................................................................................... 39 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 41 2 Mis on treimine? Treimine on lõiketöötlemine, mille pealiikumiseks on tooriku pöörlemine ning lõikeinstrumendile (tavaliselt lõiketera) antav ettenihe. Tooriku pöörlemine võimaldab teostada lõikeprotsessi (laastuvõtmist), ettenihkeliikumine võimaldab seda protsessi teostada kogu tooriku pinna ulatuses. Treimist teostatakse puidutreipingis erinevate puidu tretipeitlitega, vajadusel kasutatakse spetsiaalseid puidu treimissabloone (trepi-, rõdu- ja veranda käsipuudetoed). Puidutreimise tööde käigus on võimalik valmistada puidust erinevaid
121b) Silindriliste pindade viilimine joon. 121 2.8. Avade töötlemine. 2.8.1. Puurimine. Puurimine on kõige levinum aukude lõiketöötlemise viis. Lõikeriist on puur, mis võimaldab töödelda auke täismaterjalisse ja avardada juba puuritud auke. Puuri pöörlevat liikumist nimetatakse pealiikumiseks, sirgjoonelist telje suunalist aga ettenihkeliikumiseks. Puurid jagunevad konstruktsiooni ja eesmärgi järgi: Sulgpuurid (joon. 122a) - kasutatakse peamiselt käristites ja käsitrellides. Töötlemistäpsus madal. Spiraalpuurid (joon. 122b,c) - võivad olla nii silindrilise kui koonilise sabaga. Enam levinud puurid, neid kasutatakse nii käsitsipuurimisel kui pinkides. Süvispuur (joon. 122e) - kasutatakse aukude faasimisel, kruvija needipeade koonus- või
annaabi.ee 
