Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pealiige" - 5 õppematerjali

DV võrrandid 1 kontrolltöö Spikker
1
doc

DV võrrandid 1 kontrolltöö Spikker

Def2 ­ DV y`=f(x,y) nim. homogeenseks, kui f(x,y) on 0-astme homogeenne f-n: F(tx,ty)=f(x,y), t>0 HDV y`=f(x,y) taandub muutujate (x,u) suhtes eraduvate muutujatega DV asendusega u=y/x. Saab kasutada ka asendust v=x/y, siis on muutujad (y,u) Lineaarve DV ­ DV nim. Lineaarseks, kui ta on lineaarne otsitava f-I ja selle tuletise suhtes. Esimest järku lineaarse DV üldkuju on A(x)y`+B(x)y+C(x)=0. Siin A(x) ja B(x) on võrrandi kordajad ning C(x) on vabaliige. Tuletisega liige on võrrandi pealiige. Kui A(x) ei 0 0-ga, siis võime võrrandi mõlemad pooled pealiikme ees oleva kordajaga läbi jagada. y`(x)+B(x)/A(x)*y+C(x)/A(x)=0 Kui asendame B(x)/A(x)=p(x) jaC(x)/A(x)=-q(x) saame võrrandi viia kujule Y`+p(x)y=q(x), kui q(x)=0, siis on tegu LDV (võrrandi puudub vabaliige), kui aga q(x) ei=0, siis tuleb LmitteHDv Bernoulli võrrand ­ y`+p(x)y=q(x)ya kus (- , ) . Kui = 0 või = 1 , siis on tegi L võrrandiga. Seega eeldame et 0, 1 Toome ya sulgude ette, siis

Matemaatika → Dif.võrrandid
220 allalaadimist
Eesti keele reeglid
5
docx

Eesti keele reeglid

on välja jäetud. Osalaused võivad asetseda kas rinnastus või alistus seoses Liitlause liigid on rindlause ja põimlause. Põimlause koosneb pealausest või kõrval lausetest (Nt: Ma tean, et sa oled koolis) Kasutatakse alistus seost. Kõrvallause tunnuseks on see, et saame esitada küsimuse. (Nt: mulle ei meeldi, et sa nii räägid.) Rindlause koosneb kahest sama tasandilisest osa lausest. (Nt: isa sööb suppi, ema sööb praadi). ÖELDIS Öeldis on lause pealiige, väljendab tegevust. Öeldiseks on tegusõna. Öeldis on lauses põhisõnaks. Teised lauseliikmed on tema laiendid. Öeldise tähendusest sõltub laiendite hulk. S.t. mõni öeldis nõuab ühte mõni kahte või kolme laiendit. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid,nim valentsiks. Tegusõna võib lause öeldisena esineda vormiliselt väga mitmesgusel kujul. Lihtöeldiseks nim. öeldist, mis koosneb üksikverbi liht-ja liitvormist. Lihtvorm koosneb ühest sõnast.

Eesti keel → Eesti keel
55 allalaadimist
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
15
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

); - umbmäärane kõnebiis; - tingiv kõneviis; - jussiiv (tehku, laulgu, mingu) ­ seda vormi saab kasutada tegelikult kõikide isikutega. Tegumood ­ näitab subjekti ja objekti suhteid lauses · impersonaal ­ umbisikuline tegumood; shitis ehk objekt tõstetakse subjektiks - the book was read my the boy, eesti keeles pole sel juhul lihtsalt alust: raamatut loetakse; · personaal ­ isikuline tegumood; · aktiiv ­ lause pealiige on alus ehk subjekt; · passiv ­ lause pealiige vastavalt keeletüübile: - nt mina olen olnud/olin/olen/olin olnud vangistatud. Aspekt ­ näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. · lõpetatud / lõpetamata; · tulemuslik / mittetulemuslik; · punktuaalne / duratiivne; · progressiiv - näitab tegevuse kestvust: - laulMAS, rääkiMAS; singING, talkING Eitus ­ näitab, (muu) lausega väljendatu paikapidamatust 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus

Kirjandus → Kirjandusteadus
11 allalaadimist
9-KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL
12
doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

koosneb kahest sõnast: heaks kiitma, hukka mõistma, silma VÄLJENDTEGUSÕNA tegusõnast ja käändsõnast. torkama, pead murdma, osa võtma, kirja panema, lugu pidama, mehele minema, sõna kuulama. LAUSELIIKMED ÖELDIS Öeldis on lause pealiige, mis väljendab tegevust. Öeldis on kogu lause põhisõna. Kõik ülejäänud lauseliikmed on tema laiendid. Pöördsõna on lauses kõige olulisem sõna, sest see annab lausele sisu.. Pöördsõna väljendab tegevust, on lauses öeldiseks. Öeldis võib ühes lauses koosneda mitmest sõnast, mis ei pruugi alati kõrvuti olla. Siiski on üks sõna alati põhisõnaks ­ see on tegusõna pöördeline vorm.

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
472 allalaadimist
EESTI KEELE STRUKTUUR
27
doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

Näide: ilusale türdukule. 20 b. Sõltumine ehk reaktioon, mis tähendabet, öeldis verbi ja tema laiendtie vahhel valitseb kindel seos. Näide: austan (keda?), paseeruma (millel?), sarnanema (kellega?). 3. Predikatsioon on aluse ja öeldise vahel valitsev seos. Näide: Ma lähen täna kinno. Nad lähevad kinno. Öeldis: Öeldis on lause pealiige, mis väljendab tegevust või tegevuses olemist. Öeldis on olemas igas lauses. Teised lauseliikmed võivad olla, aga ei pea. Need laused, mis koosmevad ainult tegusõnadest nimetatakse vaeglauseteks. Näide: Sajab. Müriseb. Udutab. See millise lause liikmed peale öeldise veel saavad olla lauses sõltubki öeldisest. Sellepärast kutsutakse öeldist ka lausetuumaks. Erinevatel tegusünadel on vägagi erinev võime sisuda endaga erinevaid lauseliikmeid. Öeldis on kogu lause

Eesti keel → Eesti keel
158 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun