Kui gleimulla arengut mõjutavad perioodilised üleujutused ja uute setete kuhjumine,siis on tegu kas jõe, oja või järve tulvaveest mõjutatud lammi-gleimuldadega,rannikul asuvate mereveega üleujutatavate sooldunud gleimuldadega. Kui gleimulla arengut mõjutavad ajutise aju-või lumesulamisvee mõhul mulla erosioonil vaabanenud mullaosakeste kuhjumine alaliselt liigniiskele mullale,siis on tegu deluviaalne-ehk pealeuhte-gleimuldadega. [6] 3.2.1Gleistunud rähkmullad Kg Järgmine suur osa põllust on kaetud gleistunud rähkmullaga, mille siffer on Kg. Profiili ehituselt sarnased vastavate automorfsete muldadega, erinedes viimastest ajutiselt esineva liigniiskuse poolest. Olulisemaks erinevuseks on gleistumistunnuste, s.o. roostevärvi täpikeste ja väiksemate sinakashallide laikude esinemine huumushorisondile järgnevates horisontides. Huumushorisont on parasniisketest tumedama värvusega
vabalt valguda. Selle tulemusel kantakse kõrgematelt aladelt ära mulla pindmisi horisonte ning koos sellega ka taimedele vajalikke toitaineid. Niimoodi jääb küngaste lagedel ja nõlvade ülaosades huumushorisont üha õhemaks ning huumusainetest vaesemaks. Ärakantud materjal kuhjub nõlvade jalameile ja nõgudesse, moodustades tüseda (sageli kuni ühe meetri paksuse, mõnikord isegi paksema) huumusrikka pealeuhte- ehk deluviaalhorisondi. Mullakaartidel võib sageli leida omapäraseid muldade leviku kombinatsioone. Erodeeritud mullad katavad positiivsete pinnavormide lagesid ja nõlvu. Neid ümbritsevad harilikult kontsentriliste sõõridena deluviaalmullad, mis vastavad küngaste või seljakute jalameile. Nõgude põhjades on aga tavaliselt glei- ja turvasmullad. Erosioonialade muldade taoline muster on väga hästi jälgitav kevadel,
Savann Muld viljakas Võimas rohurinne Üksikud puud paiknevas teineteisest kaugel- kohanenud põuaperioodiks( koguvad vett) Rikkalik loomastik( sebrad) Karjakasvatus, riisikasvatus, suhkruroog, maapähkel Nt: Põhja-Austraalia ja Venetzueela Kuiv troopikakliima Väga kuum ja kuiv, talv jahedam Temperatuur võib olla üle 40-50 kraadi, kuid võib olla öökülmi suvel Sajab periooditi Pinnavett pole Sademetevaesus piduradab mulla teket Liivakõrbed, kivikõrbed, savikõrbed Takõrrid- pealeuhte ala tekivad tasased taimedeta alad Troopikakõrbed Üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel Lühike niiske periood, peaaegu sademeteta periood Väga kõrged temp kuival perioodil Pinnase sooldumine Taimkate hõre Inimesed koondunud ooaasidesse, kus põhjavesi on pinnale lähemal Sademete väga suur muutlikus, paduvihmad üle mitme aasta Nt: Sahara, Araabia ps, Iraan, Austraalia siseosa Kuiv lähistroopiline kliima Suur aastane temp amplituud Külm talv Sademeid rohkem
Erosioon mulla ärakandmine tuule või vee poolt. Erosiooni jaot. - normaalne e. geoloogiline erosioon - kiirendatud erosioon - kultuuristatud aladel. Eestis tähtsam vee-erosioon - sõltub sad. hulgast, taimkattest, reljeefist, muldade omadustest. Kõige kergemini ärauhutav jäme tolmjas liivane materjal. Deluviaalmullad e. pealeuhtemullad D Paralleelselt erodeeritutega nõlva alumisel kolmandikul, nõgudes. Jaotatakse niiskusrezhiimi ja pealeuhte tüseduse alusel. METSAPUUDE NÕUDED MULLALE Mänd talub ekstreemseid kasvutingimusi, kus teised ei suuda kasvada (paepealsest...rabani) Kuusk viljakat mulda, ei talu seisvat vett, kuivendatud kõdusoos Ebatsuuga viljakat, parasniisket mulda nagu kuusk Lehis parasniisket, neutraalset, kerget, viljakat mulda Arukask, Maarjakask viljakat mulda, ei talu märga mulda Tamm väga viljakat parasniisket kuni niisket mulda Saar neutraalset, viljakat, niisket mulda
Deluviaalmullad on veidi happelisemad. Profiilis tuleb huumushorisondile juurde väike d täht võib esineda ka sisseuhtehorisont või mulla originaalne mullahorisont. Mõnevõrra vähem kui deluviaalmuldi 1% kogu Eesti muldkattest, 2,4% püllumaadel. Deluviaalmullad on viljakamad, kuid põllumasinad kipuvad kinni jääma kevadisel harimisel, kuna ärakantud materjal on tolmune ja sageli niiskemad kohad. Parasniiskeid vähe, enamasti gleistunud. Veereziimi järgi D, Dg, DG, pealeuhte järgi kolm erinevat jaotust. Rusukaldemullad B. Eristatakse neid alles Eestis viimastel aastatel, varasematel kaartidel ei ole leida. Kujunenud paeastangul või klindi jalamil, paeseinast lahtimurenenud tugevast koreselisel materjalil. Leidub paekivi kui ka liivamakamat peenemat materjali (olenevalt klindist või paeastangust). Üsna suure veereziimi muutlikkusega. Vähe arenenud, vähe uuritud. Bioloogiliselt aktiivsed küllaldase ja liikuva põhjavee tõttu
ArG1 sooldunud turvastunud mullad Dg gleistunud deluviaalmullad Gr ranniku gleimullad DG deluviaal-gleimullad Endla Reintam, 2009 25 Pealeuhte järgi: Maetud mullad Tz Ad < 20 cm õhukeselt peale uhutud D´, Dg´, DG´ Loodusliku rikkumata profiiliga muld on maetud 30 80 cm tüseduse puistangu alla. Ad 20...80 cm keskmiselt peale uhutud D´´, Dg´´, DG´´ Pealmiseks kihiks kultuuride kasvatamiseks sobiv tehnogeenselt mõjutatud huumus-,
annaabi.ee 
