jalavägi, rünnates tihendate lainetena turmtules hävinud kaitseliine. Rasketele kaotustele vaatamata tegid saksa väed (sh 20. Eesti diviis) pidevaid vasturünnakuid, püüdes kaotatuid positsioone tagasi võtta. Ülesanne kujunes üliinimlikult raskeks, sest Punaarmee pasikas tulle üha uusi värskeid väekoondisi. 10 augustiks jooksid Sinimägedes võidelnud Vene üksused verest tühjaks. Augusti keskel jõudsid Pihkva piirkonnas pealetundi alustanud punaväelased Lõuna-Eestisse. Pärnu poole liikunud Vene väed peatati Väikesel Emajõel, kuid Tartu kaitsmiseks ei jätkunud sakslastel jõudu. Septembri keskel kujunes sakslaste jaoks kriitiline olukord Riia lähistel, kus Punaarmee jõudis mereni, ähvardades põhja pool võitlevad saksa väed peajõududest ära lõigata. Halvima vältimiseks otsustasid sakslased Eesti ja Põhja-Läti maha jätta. Samal ajal sakslaste taandumisega algas taas Vene pealetung
Kevadised kaitselahingud ja pealetung sõja algul 13 000 meest, hiljem 80 000+kaitseliit punaarmee tõi mehi juurde, aga eestlased olid visad aprillis üritas PA uuesti, aga ei saadud hakkama (Võru) mais andsid eestlased vastulöögi, punase eesti osad mehed tulid üle, kõivati Pihkva puhastati ka Põhja-Läti (Volmari) ja jõuti Jakobstadi, lõigati ära Läti punased Venemaast. põhjas alustasid eestlaste toetusel pealetundi vene valged (põhjakorpus, hiljem Loodearmee) juhiks Judenits + Ingeri polk, jõuti välja Petrogradi lägistele, rinne langes vene valged sõbrustasid eestlastega, aga andsid mõista, et ei tunnista iseseisvust. Austav kogu Esimene AK valimise katse 1918 aeti enamlaste poolt nurja. 1919 viidi valimised läbi 23 aprill "Estonia saalis" liidriks sai August Rei, etteotsa tööerakondlane Otto Strandman, peagi Jaan Tõnisson
Peamised sellised riigid on Inglismaa ja Prantsusmaa. Tugeva keskvõimuga riikides tekivad ka seisuste esinduskogud ehk omalaadsed parlamendid. Valitsejad peavad nendega arvestama. 13. FEODAALEKSPANSIOON Kuni 11 sajandini tõrjusid Eurooplased väljast poolt tulevaid rünnakuid, kuid alates sellest ajast hakkasid nad ise peale tungima. See on tingitud rahvastiku- ja agresiivsusekasvust, aga agressiivsus tahetakse suunata Euroopast välja. Feodaaltsivilisatsiooni pealetundi kolm olulisemat suunda on: 1) Edela suund - ristisõjad Pürenee poolsaarele (rekonfista – Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablaste käest) 2) Ida suund – Läänemere lõuna- ja idakalda vallutamine. Ristisõjad lääneslaavlaste, balti hõimude ja läänemeresoomlaste ehk eestlaste, liivlaste, soomlaste vastu. 3) Kagu suund – Ristisõjad Lähis-Itta. Nendesse piirkondadesse viidi ristiusk ja feodaalsuhted. Ristisõdade põhjused:
aastal generaalstaatide nime all), siis need seisused kinnistusid veelgi, sest parlamenti valiti inimesi seisuse järgi. Inimene esindas parlamendis oma seisust. 14. FEODAALEKSPANSIOON Kuni 11 sajandini tõrjusid Eurooplased väljast poolt tulevaid rünnakuid, kuid alates sellest ajast hakkasid nad ise peale tungima. See on tingitud rahvastiku- ja agresiivsusekasvust, aga agressiivsus tahetakse suunata Euroopast välja. Feodaaltsivilisatsiooni pealetundi kolm olulisemat suunda on: 1. Edela suund - ristisõjad Pürenee poolsaarele (rekonfista Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablaste käest) 2. Ida suund Läänemere lõuna- ja idakalda vallutamine. Ristisõjad lääneslaavlaste, balti hõimude ja läänemeresoomlaste ehk eestlaste, liivlaste, soomlaste vastu. 3. Kagu suund Ristisõjad Lähis-Itta. Nendesse piirkondadesse viidi ristiusk ja feodaalsuhted. Ristisõdade põhjused: 1
Soissons'i vahel, Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle'i nime järgi läks see lahing ajalukku Nivelle'i tapatalgutena. · Põrunud inglaste rünnak 1917.aasta novembris-detsembris Cambrai all. Ootamatu läbimurre saklaste kaitseliinist tekitas Saksa vägedes hetkeks aanika. Inglaselt ei suutnud seda aga maksimaalselt ära kasutada ja sakslastel õnnestus läbimurre peatadee. · 1917.aasta oktoobris Caporetto all alanud pealetundi käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Venemaa kokkuvarisemine. (ptk.8) Kriisi küpsemine Venemaal · Rahutused sõjaväes. Üle 6 miljoni sõduri kaotus. Vilets varustamine ja suured kaotused. · Majanduslik kaos. Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Suuremates linnades võis oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteedi langus. Moraalne laostumine selle sümboliks sai
Selle peale nõustus Ve Sa kõigi tingimustega. 18.02 algas Sa viimane suurpealetung idarindel, kandis nimetust « Rusikalöök » (Faustschlag). 8. armee eesostas Kirchbach. Eesti aladele tungis 2 armeekoprust (60. AK - eesotsas Pappritsiga ning, 68. AK "Põhjakorpus" eesotsas Seckendorf). 68. alustas pealetungi 19.02, enda alla võeti vaid Kessulaid, maabuti 20ndal Virtsu, õhtuks Lihulasse. 2 punt (ka 68) maabus Haapsalus. Järgmisel päeval need 2 kolonni ühinesid ja jätkasid pealetundi Tallinna suunas. Neile ei osutatud mingit vähegi nimetamisväärset vastupanu, sest enamlased ei uskunud Sa pealetungi võimalikkusesse. 18.02, kui saadi teada eelmisel päeval saadetud telegrammist, tekkis paras paanika. Hiljem rahunes, kui saadi teada Lenini vastusest. Ve armeel puudus võitlustahe ja nad pigem põgenesid kui hakkasid vastu. Sõjavangi langes ca 18000 Ve soldatit. Ve oli küll alustanud Punaarmee loomist, kuid
annaabi.ee 
