külgi · Ta leidis, et tema isamaa on halva võimu all Kui need read poleks olnud · Kunagi langeb see võib Puskini poolt kirjutatud, poleks nende, dekabristide, käe Aleksander I end nii haavatuna läbi tundnud. · Saabub õnne ja rahu aeg Puskin ja Aleksander I · Puskini suhted Aleksander I olid muutunud väga keeruliseks · Pealekaebuste ja mõnede luuletuste põhjal pagendati Puskin 1820. a. Peterburist Lõuna-Venemaale · Pagendus kesti 1824. aastani, aga ennem peatus ta 1823. aastani Kisinjovis 1820 - 1824 · Arvukad kokkupõrked kõrgema seltskonna esindajatega. · Sidemed dekabristidega ei katkenud · Lõunas paiknevasse armeesse oli kogunenud Hüvanguliidu liikmeid · Kisinjovis oli dekabristidel oma grupp · Puskin oli dek. Liikumise kõige äärmuslikumate
ametnikud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu üleriiklikud juhid ja mõned Kaitseliidu kohalikud liikmed, keda süüdistati "töölisliikumise mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses, spionaazis Nõukogude Liidu vastu" jms. Aktiivselt jälitati poliitikuid, politseiametnikke, sõjaväelasi ja kohtunikke, kes olid seotud Eesti kommunistide arreteerimise ja süüdimõistmisega alates 1918. aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis tegutsenud endiste Vene valgekaartlaste organisatsioonide juhtidele ja liikmetele, kes arreteeriti kõigepealt. Kindral Laidoner, viimane Eesti sõjavägede ülemjuhataja, küüditati 17. juulil 1940 koos abikaasaga Penzasse. President Päts küüditati koos poja, minia ja kahe pojapojaga 30. juulil 1940 Ufasse. 1941. aasta suvel pärast NSVLi ja Saksamaa vahelise sõja algust vangistati nad mõlemad
kud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu üleriiklikud juhid ja mõned Kaitseliidu kohalikud liikmed, keda süüdistati “töölisliikumise mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses, spionaažis Nõukogude Liidu vastu” jms. Aktiivselt jälitati poliitikuid, politseiametnikke, sõjaväelasi ja kohtunikke, kes olid seotud Eesti kommunistide arreteerimise ja süüdimõistmisega alates 1918. aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis tegutsenud endiste Vene valgekaartlaste organisatsioonide juhtidele ja liikmetele, kes arre- teeriti kõigepealt. Kindral Laidoner, viimane Eesti sõjavägede ülemjuhataja, küüditati 17. juulil 1940 koos abikaasaga Penzasse. President Päts küüditati koos poja, minia ja kahe pojapojaga 30. juulil 1940 Ufasse. 1941. aasta suvel pärast NSVLi ja Saksamaa vahelise sõja algust vangistati nad mõlemad
Kuna Brežnevile jagati autasusid lahkelt, hakati neid ka ühiskonnas laiemalt jagama. Ka varjatumad kihistused – nomenklatuuri pool. Need olid salajased ametikohtade loetelud, mida aeg ajalt üle vaadati ja täpsustati. Pealekaebused. Kompartei liikmetel kohustus ühiskonna mädapaiseid avada. Pealekaebused tekkisid tavaliselt inimsuhete probleemidest. Nõukogude süsteemis arvestati väga hoolikalt altpoolt tulevaid kaebusi. Süüdistused arhiveeriti, erinevatel tasanditel oli pealekaebuste informatsioon olemas, mida sai vajadusel kasutada. Ajaloo ajakirja Nõukogude ajal välja andma ei hakatud. Käe pani ette Kreml. Pea kogu Nõukogude perioodi ei ilmunud puhast ajalooalast ajakirja. 1952. aastast hakati välja andma ENSV TA Toimetisi (1950). Selle all valdkondlikud väljaanded. Humanitaarvaldkonna ajakirjaks sai Ühiskonnateadused alates 1952. aastast. Ilmus neli nr aastas. Avaldati
See liit on seda valdkonda dokumenteerinud ja tulemuseks oli Udo Josija poolt koostatud raamat "Saatusekaaslased", kus on püütud fikseerida kõik need olulised organisatsiooni, kes olid selle organisatsiooniga koostöös.) Lähiajaloo allikaline baas Oluline allikakriitika, tausta tundmine jne, kõige selle kõrval olemas mõned allikate eripärad: nn telefoniõigus, lingvistiline taust, nõukogude aegne etikett, pealekaebuste roll allikalises baasis. Telefoniõigus - nõukogude perioodi ahriivimaterjalide kasutamisel jääb tuvastamata selle konkreetse materjali tekkelugu, miks see dokument tekkis jne. Paljud käsud, korraldused edastati kõrgemalt võimutasemelt allapoole telefoni teel ja väga vähestel dokumentidel on see fikseeritud. Telefoniõiguse taga on Jossif Stalin, kes seda praktikat väga ulatuslikult viljeles, tema valitsusaja lõpus paljud olulised
mehega, kes on suremas ja kes teeb ahvatleva ettepaneku: võtku Kivistik tema nimi endale. Kuna see annaks Kivistikule võimaluse vabaneda kuue aasta pärast, võtab ta ettepaneku vastu. 1951 saabki ta laagrist vabaks. Paraku on elu võõra nime all ahistav ja täis pidevat hirmu saada ära tuntud. Niigi elavad inimesed veel läbiotsimishirmu all, võim jahib metsavendi, valitseb pealekaebuste oht. Kivistiku/Roodese naine Hella ei tea mehe saladust ja peab tema kummalist olekut vangilaagris läbielatu tagajärjeks. 1953, pärast Stalini surma, algavad rehabiliteerimised. Paradoksaalsel kombel rehabiliteeritakse Verner Kivistik, postuumselt, mõistagi. Valenime alla elamisest väsinud Kivistik otsustab vana patu üles tunnistada. 16. "Laev keset rägastikku" (1990, trükiarv 80 500) Käes on Gorbatsoviaeg