etteotsa. Oli aktiivselt tegev juunipöörde teostamisel ja valiti seejärel Andrei Zdanovi soovitusel 12. septembril 1940 EKP I sekretäriks. Sellelt positsioonilt juhtis Säre 19401941 nõukogude võimu sisseseadmist Eestis. Saksamaa kallaletungi järel, kui nõukogude võimuesindajad ja Punaarmee lahkus Eestist jäi Säre Eesti partisaniliikumist organiseerima. ARRETEERIMINE Karl Säre arreteeriti saksa okupatsiooni alguspäevadel pealekaebuse tulemusel 3. septembril 1941. Oma elu päästmiseks andis ta sakslastele üles kõik teised põrandaalused, kes seepeale kiirelt arreteeriti. Pärast Richard Sorge juhitava nõukogude sõjaväeluure luurevõrgu paljastamist ning kinnipidamist Jaapanis 1942. aastal saatis Saksa luure Tallinnasse erilennuki ja viis Tallinna Keskvanglast Saksamaale Berliini. Viimast korda nähti Karl Säre avalikkuses Taanis märtsis 1943 eelpool mainitud kommunisti J. Eltermanni mõrvaprotsessis.
a. kevadel Riigivolikogus ettepanekuga kutsuda Eestisse punaväed Karl Säre (1903-?) - 1925. a siirdus Hiinasse luuretööle; - 1920. aastate teisel poolel elas illegaalselt Eestis ja püüdis üles ehitada kommunistliku partei organisatsiooni; - 1940. a. riigipöörde üks peaorganisaatoritest, alates septembrist EKP I sekretär; - 1941. a suvel jäi Eestisse, et organiseerida sakslaste-vastast partisanivõitlust; - 3. septembril 1941 arreteeriti pealekaebuse tulemusena; - oma elu päästmiseks reetis sakslastele oma kaastöölised; Hjalmar Mäe (1901-1978) - liitus algul Jaan Tõnissoni Rahvusliku keskerakonnaga, alates 1933. aastast Vabadussõjalaste Liiduga ning sai selle propagandajuhiks; - 1935. a mõisteti tingimisi vangi; - valmistas ette vabadussõjalaste mässukatset, mille eest mõisteti 1936. a 20 aastaks sunnitööle; - 1938. a vabanes vanglast ja oli tegev erinevates ärides; - 1941
kaebuse. Et aga seejuures selgus, et Hanisch oli end Viinis registreerinud valenime Fritz Walter all, mõisteti Hanisch 11. augustil 1910 seitsmeks päevaks vangi. Aastal 1912 kaebas anonüümne isik Hitleri peale politseisse, sest too oli õigustamatult nimetanud end akadeemiliseks maalikunstnikuks. On arvatud, et kaebaja oli Hanischi sõber maalikunstnik Karl Leidenroth, kes tahtis 1910. aasta 5 pealekaebuse eest kätte maksta Pärast seda tõmbas Hitler oma kunstnikutegevuse koomale. Aeg-ajalt sai Hitler rahalist abi oma Linzis elavalt tädilt Johanna Pölzilt. Tädi suri märtsis 1911, kuid tõenäoliselt jäi Hitlerile mingi pärandus. Samal ajal lõppes tal toitja kaotanud orvu pension, kuid Hitler vihkas püsivat tööd ning ta ei teinud katsetki omandada mingit elukutset. Ta oli laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru.
politseisse kaebuse. Et aga seejuures selgus, et Hanisch oli end Viinis registreerinud valenime Fritz Walter all, mõisteti Hanisch 11. augustil 1910 seitsmeks päevaks vangi. Aastal 1912 kaebas anonüümne isik Hitleri peale politseisse, sest too oli õigustamatult nimetanud end akadeemiliseks maalikunstnikuks. On arvatud, et kaebaja oli Hanischi sõber maalikunstnik Karl Leidenroth, kes tahtis 1910. aasta pealekaebuse eest kätte maksta. Pärast seda tõmbas Hitler oma kunstnikutegevuse koomale. Werner Maser ja Joachim Fest arvavad, et Hitler laskis Hanischi 30 aastat hiljem aastal 1938 vahistada (või leidis ta pärast Saksa vägede sissemarssi Austriasse juba vahistatuna eest), et teda siis Buchenwaldi koonduslaagris mõrvata lasta.Tõenäolisem on aga, et Hanisch suri juba 4. veebruaril 1937 Viini inkvisiitide hospidalis südamerabandusse. Brigitte Hamannil
politseisse kaebuse. Et aga seejuures selgus, et Hanisch oli end Viinis registreerinud valenime Fritz Walter all, mõisteti Hanisch 11. augustil 1910 seitsmeks päevaks vangi. Aastal 1912 kaebas anonüümne isik Hitleri peale politseisse, sest too oli õigustamatult nimetanud end akadeemiliseks maalikunstnikuks. On arvatud, et kaebaja oli Hanischi sõber maalikunstnik Karl Leidenroth, kes tahtis 1910. aasta pealekaebuse eest kätte maksta. Pärast seda tõmbas Hitler oma kunstnikutegevuse koomale. Werner Maser ja Joachim Fest arvavad, et Hitler laskis Hanischi 30 aastat hiljem aastal 1938 vahistada, et teda siis Buchenwaldi koonduslaagris mõrvata lasta. Tõenäolisem on aga, et Hanisch suri juba 4. veebruaril 1937 Viini inkvisiitide hospidalis südamerabandusse. Brigitte Hamannil õnnestus peale kohtuarsti aruande leida ka kiri Hitleri emissarilt Viinis Franz
ette ja kes jutustasid talle lugusid. Zere palus jumalat, et jumal kaitseks lapselast isa viha eest. Zeke innustas Abaid tarkust taga nõudma, kinnitades, et kas maailmas on palju inimesi, kelle peas on vaid söömine ja magamine. Ulzani jurtat külastasid ka akõnnid. Abai ja tema isa Kunanbai. Kodus astub esimest korda Abai õiglustunne, ta astub välja agaa- sultanist isa Kunanbai range, sariaadist lähtuva valitsemise vastu. Nimelt laseb isa ühe kadunud poja miniaga koos elava mehe (vale) pealekaebuse alusel üles puua). Hingepõhjani solvunud tungib pealekaebajale kallale, pälvides isa viha. Hiljem kritiseerib ta isa viisi tütre vaenulikule hõimujuhile kasvatada andmise teel hõime lepitada 41. Ent isa arvas: nii ei tohi arutleda. Isa arvates oli käinud Abai mitte sajandeid sissetallatud teed, vaid mingit oma, tundmatut rada. Tulebki välja, et Kunanabai tütar ei tunne end Bozei juures kuigi hästi ja sureb varsti. Samuti kritiseerib Abai isa usklikkust
annaabi.ee 
