NB! Aga, kuid, vaid, ent. Lisand - nimisõnaline täiend, on põhisõna ees/järel ,,kui" lisandiga ja olevas käändes. NB! Järellisand omastavas käändes (1 koma) ja järellisand sihitisena (2 koma). Põimlause - liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest. Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus) Kiil - lausega sisuliselt mitte seotud lauseosa, mis annab informatsiooni või lisateavet. Kiiluga on siis tegemist, kui see on põhisõnast erinevas käändes. (Lähtudes tegevuse iseloomust, k.a selle tehniline tase ning piirkonna vajadustest...) NB: 1
Happy happily Steady steadily Määra ja liiki näitavate määrsõnade võrdlemisel lisatakse ühesilbiliste määrsõnade puhul er/-est. Fast faster fastest Hard harder hardest -ly-ga lõppevate määrsõnade puhul kasutatakse võrdluastmete puhul more/most. Quickly more quickly most quickly Tingimuslaused 1. Esimene tüüp Koosneb if-kõrvallausest ja pealausest. Kõrvallauses nimetatakse tingimus, pealauses non selle tingimuse tulemus. If-lauses on ajavormiks present tense, pealauses future I või present tense. If it rains we won't go swimming. If he gets a new job, he will be happier. 2. Teine tüüp Tüüp II lauses on if-lause Past Tense'is, pealause should(would + infinitiiv. Rääkija ei ole kindel, kas sündmus või tegevus leiab aset või mitte. Täitmine sõltub erinevatest tingimustest, realiseerimise võimalus on teatud astmel alles tulevikus. Tüüp II if-
Happy happily Steady steadily Määra ja liiki näitavate määrsõnade võrdlemisel lisatakse ühesilbiliste määrsõnade puhul er/-est. Fast faster fastest Hard harder hardest -ly-ga lõppevate määrsõnade puhul kasutatakse võrdluastmete puhul more/most. Quickly more quickly most quickly Tingimuslaused 1. Esimene tüüp Koosneb if-kõrvallausest ja pealausest. Kõrvallauses nimetatakse tingimus, pealauses non selle tingimuse tulemus. If-lauses on ajavormiks present tense, pealauses future I või present tense. If it rains we won't go swimming. If he gets a new job, he will be happier. 2. Teine tüüp Tüüp II lauses on if-lause Past Tense'is, pealause should(would + infinitiiv. Rääkija ei ole kindel, kas sündmus või tegevus leiab aset või mitte. Täitmine sõltub erinevatest tingimustest, realiseerimise võimalus on teatud astmel alles tulevikus. Tüüp II
Kui järgnev osalause järeldab eelmisest, pannakse nende vahele mõttekriips (mõttekriipsu asemel saab mõelda järelikult): Puhh lakkus juba purgigi üle Jänesele enam mett ei jätkunud. PÕIMLAUSE osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Kõrvallauset seob pealausega alistav sidend, mis kuulub kõrvallause koosseisu ja paikneb selle algul, ning kõrvallause vaste pealauses (see võib vahel ka ära jääda). Vaatasin (seda), millele ta osutas. Rebase-onu teadis, et Jänku-onu tuleb varsti oma nukku vaatama, ja puges põõsasse peitu. Sidendiks võivad olla alistavad sidesõnad: ehkki, et, justkui, kui, kuigi, kuna, kuni, nagu, otsekui, sest; ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, ilma et, sel ajal kui, selle nimel et, nii et, nii nagu, vaatamata sellele et, olgugi et, niipea kui, enne kui jt;
Modaalverbid 43 EESSÕNA 44 Eessõnad aega tähistavates väljendites 46 Eessõnad (i ja på) kohta tähistavates väljendites 48 ARVSÕNA 50 Põhiarvsõnad 50 Järgarvsõnad 51 SÕNADE JÄRJEKORD PEALAUSES 54 Jutustav lause 54 Eriküsimus 55 Üldküsimus 55 Eitus 56 Koondtabel 56 3 u Tähestik ja hääldus
mida rääkija just selles informatiivses üksuses esitab. Kirjutatud teksti põhimõte on üldiselt see, et lause algul on teema ja lõpus reema ehk mida öeldakse teema kohta. Kui reema ei ole lõpus, tuleb see markeerida. Tekstitootja saab valikutega määrata, mida ta esitab olemasoleva infona lause teema positsioonis ja mida uue infona. Liitlauses pole oluline niivõrd järjekord, vaid sõnumi jaotus ehk mida esitatakse pealauses, mida lauselühendites, nominalisatsioonides ja kõrvallausetes. Uus ja fokuseeritud info tuuakse üldiselt pealausesse – see on keskne info. Kõrvallausetesse sisestatud konstruktsioonidesse paigutatakse sekundaarne info. Teksti tähendusstruktuuri seisukohalt väärib tähelepanu tekstistruktuur, kus fookuses on hinnang pealausele ja sõnum ise on esitatud subjektilise et-kõrvallausega, mis esitatakse teemana ehk varem tuntuna
annaabi.ee 
