Körber, kus osales umbes 500 lauljat. Olgugi et eelmise sajandi lõpul valitses Venemaa karm tsensuur ning tegevusloa saamiseks tuli kasutada poliitilisi keerdkäike, osutusid laulupeod kõige massiivsemaks rahvaüritusteks. Näiteks esimese üldlaulupeo korraldamise luba rajati faktile, et pärisorjuse kaotamisest on möödas 50 aastat ning selle tänuks korraldatakse laulupidu. Korralduskomisjoni eesotsa ei kirjutatud aga peakorraldajat J. V. Jannsenit vaid sisuliselt mitte asjassepuutuv Tartu Maarja kiriku baltisaksalsest praost A. H. Willigerode. Maa laulukoore juhatasid köstrid ning pillimeesteks olid õpetajad, vanemad koolilapsed ja ümbruskonna talurahvas. Niisugune organiseeritud muusikaharrastus on esteetilise ja emotsionaalse eneseväljenduse kõrval ka sotsiaalne tegevus, mille tulemusena laulukooridest arenesid sajandi kolmandal veerandil muusika-, heategevus- ja karskusseltsid.
Tervitamine mitteametlikel koosviibimistel ja perepidudel · Esimesena tervitab isik, kes möödub seisvast tuttavast. · Üle õla tervitada pole viisakas. · Üksik mees tervitab esimesena oma meestuttavat. · Saabuv naine tervitab kõige viimasena oma abikaasat. · Saabuv mees tervitab oma abikaasat naistest viimasena ja vahetult enne meeste tervitamist. · Ametlikul koosviibimisel või vastuvõtul tervitatakse kõigepealt ürituse peakorraldajat, seejärel tema abikaasat. · Esimesena tervitab see, kelle nimele on adresseeritud kutse. Millal käteldakse? · Esimesena ulatab käe vanem nooremale, naine mehele, ülem alluvale. · Erandiks noored naised ja neiud, kellele ulatab esimesena käe vanem härra. · Abielupaaride kohtumisel tervitavad naised omavahel, mehed omavahel, ja seejärel kätlevad naised meestega. · Äriringkondades on naised ja mehed võrdsed partnerid
või tõusevad püsti. Viimane näitab lugupidamist teise daami suhtes. Meeste tervitamisel ei pea naised tõusma. Erandina tõusevad naised eakate härrade tervitamisel ning ametialases suhtlemises oma ülemusega tervitamisel. Kes tervitab esimesena? Tervitamisel kehtib reegel, et noorem tervitab vanemat, mees naist, alluv ülemat. Saabuja tervitab esimesena kohalolijaid (olenemata soos ja vanusest). Ametlikul koosviibimisel või vastuvõtul tervitatakse enne ürituse peakorraldajat, seejärel tema abikaasat ning esimesena tervitab (soost olenemata) see, kelle nimel kutse adresseeriti. Vastu- ja kaasatervitamine Tervitamise viis ei tohi olla lärmakas ja teisi inimesi häirida. Ametiasutustes tervitatakse ainult tuttavaid. Rahvarohketes kohtades võib tervitada ka lihtsalt peanoogutuse või kerge kummardusega. Kaaslase tervitamisel kellegi kolmanda isiku poolt, vastatakse koos (ka siis, kui tervitaja pole isikule tuttav)
Esimesena tervitab isik, kes möödub tuttavast (soost ja positsioonist hoolimata) Saabuv naine tervitab viimasena oma abikaasat Saabuv mees tervitab oma abikaasat naistest viimasena ja enne meeste tervitamist. Erand: kui seltskonnas viibib eakas ja lugupeetud härra, keda tervitatakse meestest esimesena siis oma abikaasaga ei kätelda. Tervitamine ametlikul koosviibimisel Esimesena tervitab külaline koosviibimise peakorraldajat, seejärel tema abikaasat Esimesena tervitab (soole vaatamata) see, kellele oli adresseeritud kutse. NB! Üle õla ei tervitata ametlikul ega mitteametlikul koosviibimisel ega üldse mitte kunagi! Kätlemine Esimesena ulatab käe vanem nooremale, naine mehele, ülem alluvale. Erand: noored naised ja neiud, kellele ulatab käe vanem härra. Abielupaaride kohtumine: esmalt tervitavad naised omavahel, mehed omavahel ja seejärel naised meestega (tuleb vältida käte ristamist).
Naistuttavate, endast märksa vanemate meeste tervitamisel tõusevad noormehed alati püsti. Naised tõusevad siis, kui tervitavad eakaid härrasid või suhtlevad ametialaselt oma ülemusega. Ametiasutuses tõuseb töötaja, kes võtab klienti vastu (sekretär, teenindaja) võimaluse korral alati püsti. Kes tervitab esimesena? Noorem vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijaid. Ametlikul koosviibimisel/vastuvõtul tervitatakse kõigepealt ürituse peakorraldajat, seejärel abikaasat. Olenemata soost tervitab esimesena see, kellele oli adresseeritud kutse. Kätlemine Sirutatakse parema käe avatud peopesa tervitatavale, peopesad puutuvad kergel käesurumisel kokku. Käepigistus on tugev ja lühike. Ettevaatlik daamide sõrmustatud käepigistusel. Esimesena ulatab käe - vanem nooremale - naine mehele - ülem alluvale Ärimaailmas on naised ja mehed võrdsed partnerid - mehed ei pea ootama, kui naine sirutab käe.
annaabi.ee 
