minekuks vajuta korraga klahve Lauka aasta Ctrl ja Enter 1 Pealkirjad suurte tähtedega, ja siis kasutada nuppu Pealkiri 1 nupuribalt Peakirja suurus võib olla 16. Pealkirja lõppu punkti ei käi SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 2 1. PEATÜKK ÜKS ........................................................................
kutsuvad inimesi lugema, kuid kui hakkad lugema, siis pole antud teemast juttugi. Väga heaks näiteks on toodud üks Postimehe artikkel. ,,... nupu pealkirjaga ,,Linnar Priimägi avaldab oma seksuaalse orientatsiooni", kus reklaamis järgmisel päeval ilmuvat intervjuud. Kuna intervjuu oli pikk ja seal käsitleti sellised avaraid teemasid nagu vabadus, vaimsus ja areng, tähtsustas Priit Pullerits ka reklaamkirjutise peakirja valikul seksuaalse orientatsiooni küsimust ilmselt üle." ( ,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?", Eve Kitsik, lk. 26) Artiklist aga ei tulnud välja, mis on siis Linnar Priimägi orientatsiooniks. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et ajakirjanduse ja poliitilise korrektsuse vahekord on suhteliselt hägune ja seda on keeruline piiritleda. Selle teeb raskeks internetiajastu, kus igal
sisepaguluse kujund Juhan Smuulil. Tiigri kujund Helga Nõu romaanis „Tiiger, tiiger“ (pagulane rootsist tunnebki, et teda kohe kohe võidakse rünnata; Eesti kui Tiigrimaa). Suure reheahju kujund Vallaku „Maanaises“ Puu kujund Jüri Ehlvesti novellikogus „Taevatrepp“ Nukkunud tõuk kui arhetüüpne kujund Helbemäe „Ohvrilaevas“ Sümbol kirjandustekstis (sümbolianalüüs) Sümboolsel viisil võib tõlgendada peakirja, aega, kohta, sündmust, tegelast, sõna, lauset jm. „Kevade“ (teos) – mitte ainult Arno lugu, vaid ka eestlaste lugu; kevade kui elutsükli algus, noorus. Paunvere (paik) – kogu Eesti külaühiskonna mudel. Palamuse kihelkonnakool (hoone) – kogu rahva (eestlaste) lapsepõlve sümbol. „Kevade“ algus (lause): „Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud“ Miski on juba alanud, pooleli; aeg on inimesele alguse ja lõputa.
Konverentsil oli ka H.P. Luhni KWIC esitlus. Paljudele oli see esimene võimalus näha arvuti kasutamist infotöös 19. Kuidas toimub KWIC indeksi koostamine? H.P.Luhn (IBM)kasutas 1958.a terminit Key Word in Context KWIC indekseerimine. Püüti luua süsteemi automaatindekseerimiseks algselt pealkirjad, hiljem ka täistekst. Pealkirjadest loodi KWIC indeks järgmiselt: iga allika pealkirja kohta tehti alguses üks perfokaart. Seejärel kaarte töödeldi (võib ka öelda, et peakirja töödeldi ehk permuteeriti) ning iga pealkirja kohta tekkis kogum kaarte: I kaart originaalpealkiri; II kaart esikohal on originaalpealkirja teine sõna ja pealkirja esimene sõna on kõige lõpus; III kaart esikohal on originaalpealkirja kolmas sõna ja pealkirja kaks esimest sõna on kõige lõpus; jne st iga pealkirja sõna oli lõpuks otsitav. Kaardid sorteeriti, järjestati alfabeetiliselt ja tulemuseks võis olla trükitud indeks.
vaid kuulajate huvi ja arusaamise suurendamine! · Üks slaid - üks põhiidee- üks eesmärk. · Kõik esitluses olev (taust, illustratsioonid, tekst) peab olema vastavuses teemaga. · Ühel slaidil maksimaalselt 6 rida teksti, ühes reas maksimaalselt 6 sõna; tabeli puhul ühel slaidil maksimaalselt 30 arvu. · "Burma habemeajamise reegel" - mitte tuua silme ette enamat kui te suudaksite kiirteel täis kiirusega kihutades mingilt reklaamilt tähele panna. · Peakirja optimaalne suurus 32-72 punkti, tekstil 28 punkti (arvestada kuulajate kaugusega ekraanist). · Valida kirjatüüp loetavuse seisukohast, mida on hea lugeda ja vältida uudseid ning "põnevaid" tüüpe, ühel slaidil üks stiil. · Vältida täiesti suurtähtedes kirja. · Vasakpoolse joondusega tekst on kõige paremini loetav. · Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul hõivavad kogu vaatajate tähelepanu.
Üks slaid - üks põhiidee- üks eesmärk. Kõik esitluses olev (taust, illustratsioonid, tekst) peab olema vastavuses teemaga. Ühel slaidil maksimaalselt 6 rida teksti, ühes reas maksimaalselt 6 sõna; tabeli puhul ühel slaidil maksimaalselt 30 arvu. "Burma habemeajamise reegel" - mitte tuua silme ette enamat kui te suudaksite kiirteel täis kiirusega kihutades mingilt reklaamilt tähele panna. Peakirja optimaalne suurus 32-72 punkti, tekstil 28 punkti (arvestada kuulajate kau- gusega ekraanist). Valida kirjatüüp loetavuse seisukohast, mida on hea lugeda ja vältida uudseid ning "põnevaid" tüüpe, ühel slaidil üks stiil. Vältida täiesti suurtähtedes kirja. Vasakpoolse joondusega tekst on kõige paremini loetav. Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul
tuleks ka uutes töövormides kasutada samade andmete sisestamiseks, milleks väljad algselt on mõeldud. Eriväljade hulka kuuluvad: · autoriväljad (author fields peaksid sisaldama nimesid); · ajaväljad (data fields); · liik (call number field); · võtmesõnad (keyword field); · leheküljenumbrite väli (location in work field); · peakirja väljad (title fields); Autori nimi: Iga nimi tuleb sisestada nii täielikult, kui võimalik. Nimede sisestamisel tuleks rangelt järgida reeglit Perekonnanimi, Eesnimi Initsiaal. Nimed peaks algama suurtähega ja kõik teised peaks olema väiketähed. Perekonnanime ja eesnime vahele tuleks lisada koma ja tühik, kahe eesnime vahel tühik ning initsiaali järel punkt või tühik. Mitme autori sisestamisel kasutada samal real olevate autorite eraldajana kas kahekordset kaldkriipsu
annaabi.ee 
