suunata ega reguleerita. Samas ei ole organisatsiooniliselt määratletud riik kui valitsemisinstitutsioonide kogum olnud iseloomulik mitte kõigile ühiskondadele ning ka tänapäeval esineb ühiskondi, kus riik puudub. See tähendab, et ei eksisteeri mingit spetsiaalset valitsust ning reeglid ja otsused tehakse kollektiivselt juhindudes seejuures sageli tavadest või religioonist. Nüüdisaegsele riigile kui spetsiifilisele valitsemisinstitutsioonile peetakse aga iseloomulikuks viit peajoont, mis eristavad neid varasematest riigisüsteemidest. 1. Riik on ülejäänud ühiskonnast eristuv (ja koguni eraldiseisev) spetsiifiline institutsioon või institutsioonide kogum ning ühiskonnas eristuvad riigi ja eraelu valdkonnad (avalik- ja eraõigus?). 2. Riik on suverään, oma territooriumil kõrgeima võimu kandja, ning omab absoluutset võimu kõikide seaduste kehtestamiseks ja elluviimiseks ning selleks vajalikke sunnivahendeid.
aastal Firenzes, krahv Jacopo Corsi majas. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi Jacopo Peri. Esimeste ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis peamiselt vaid basso continuo paljude erinevate harmooniapillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka madrigalilaadseid koore ja instrumentaalseid vahepalu. Roomakatoliku kirikumuusika järgis enamasti väga konservatiivset peajoont ning 16. sajandi teisel poolel kinnistunud range polüfoonia ideaal elas vana ideaalina edasi ka barokiajastul. 1600. aasta paiku toimunud stiilimurranguga läks kirikumuusika ometi üllatavalt kiiresti kaasa. Kõrvuti esimese monoodilises stiilis laulukogumikuga ilmus 1602. aastal Lodovico Viadana kogumik "Sada kirikukontserti", mis pani aluse solistilisele kontsertmotetile basso continuo saatel. Virtuoossete sooloosade ja
Väga tähtis koht uue stiili kujunemisel on 16. sajandi viimasle veerandil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlikul ringil, mille nimeks oli Camerata. See algul krahv Giovanni Bardi ja hiljem Jacopo Corsi majas kogunenud ring tundis väga tõsist huvi vanakreeka luule ja draama vastu ning andis ka väga olulise panuse selle teaduslikku uurimisse. Vokaalmuusika Pärast trento kirkukogu järgis roomakatolik kirkumuusika enamsti väga konservatiivselt peajoont ning 16. sajandi teisel poolel kinnistunud range polüfoo ideaal elas nn vana stiilina edasi ka barokiajastul. 1600. aasta paiku toimunud stiilimurranguga läks kirkumuusika ometi üllatavalt kiiresti kaasa. Kõrvuti esimese monoodilises stiilis laulukogumikuga ilmus 1602. aastal Lodovico Viadana kogumik ,,Cento concerti ecclesiastici", mis pani aluse solistilisele konsertmotetile basso continuo saatel. Virtuoosossete sooloosade ja instrumentaalpartiidega kiriklik konsertstiil levis algul
kadunud. 1990ndail tuli juurde teatrikoole: peale riikliku lavakunstikooli hakati näitekunsti õpetama Viljandi Kultuuriakadeemias ja Eesti Humanitaarinstituudis. Teatrikoolide õppekavadesse on sisse viidud uusi harjutusmeetodeid, käib vilgas koostöö välismaa õppeasutustega. 2.3 TEATRI ÜLDPILT 1990. aastate ühiskondlikud protsessid avaldasid küll mõju teatrisüsteemile, ent suuri kunstilisi murranguid ei toimunud ka kümnendi teisel poolel. Lavakunsti peajoont ei lõhkunud ei sõltumatute väiketeatrite teke ega noorte lavastajate tulek, ehkki nad lisasid teatri üldpilti uusi värve ja varjundeid. Endiselt domineeris kujunditega rikastatud realism koos psühholoogilises võtmes näitlejatööga, mida sobiks nimetada modernrealismiks. Täiesti omapäraseks nähtuseks on Merle Karusoo sotsioloogiline elulooteater. Tugevnes postmodernistlik teater, kus saab
suunata ega reguleerita. Samas ei ole organisatsiooniliselt määratletud riik kui valitsemisinstitutsioonide kogum olnud iseloomulik mitte kõigile ühiskondadele ning ka tänapäeval esineb ühiskondi, kus riik puudub. See tähendab, et ei eksisteeri mingit spetsiaalset valitsust ning reeglid ja otsused tehakse kollektiivselt juhindudes seejuures sageli tavadest või religioonist. Nüüdisaegsele riigile kui spetsiifilisele valitsemisinstitutsioonile peetakse aga iseloomulikuks viit peajoont, mis eristavad neid varasematest riigisüsteemidest. 1. Riik on ülejäänud ühiskonnast eristuv (ja koguni eraldiseisev) spetsiifiline institutsioon või institutsioonide kogum ning ühiskonnas eristuvad riigi ja eraelu valdkonnad (avalik- ja eraõigus?). 2. Riik on suverään, oma territooriumil kõrgeima võimu kandja, ning omab absoluutset võimu kõikide seaduste kehtestamiseks ja elluviimiseks ning selleks vajalikke sunnivahendeid.
annaabi.ee 
