neemest India lõunatipuni Üldandmed Suurim sügavus 4652 m Pindala 3 862 000 km2 Puhuvad mussoonid Õhutemp. u. 25-27°C Vee soolasus u. 36,5% Talve vee temp. 22-25°C Suve vee temp. 23-28°C Veeloomad Araabia meri on kodu paljudele loomadele näiteks: Merikilpkonnadele, haidel, vaaladel, raidel, delfiinidele ja troopilistele kaladele,rannakarpidele,kammkarbitele,austritele, krevettidele, krabidele, millimallikatele, peajalgsetele: kalmaaridele ja kaheksajalgadele Leitud on ka mõningaid veelindude liike Pildid Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/klass/6sihid/araabia.htm http://www.annaabi.ee/Araabia-meri-m14587.html http://www.ehow.com/info_8261563_animals-live-arabian-sea.html http://media-1.web.britannica.com/eb-media/20/83820-004-5505A270.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Araabia_meri http://en.wikipedia.org/wiki/Arabian_Sea
ja vahetavad seemnerakke. KIRITIGU JÄRVEKARP Väliskuju koonusjas lame koostis lubiaine lubiaine värvus mitmekesine pole eriti mitmekesine Eestis kaitstavad limused- ebapärlikarp,viinamäe tigu. Läänemere karbid- söödav ranna- ja südakarp. Limustele iseloom. tunnused- hõõrel, tundlad, kombitsad. Peajalgsetele iseloom. tunnused- kombitsad, nokataolised lõuad, suured silmad, tindinääre, lehter, närvisüst. võimaldab kehavärvi muuta, meelerakkude abil tunnetavad maitset ja lõhna. Karpidele iseloom. tunnused- sisse-ja väljavooluava (alumise kaudu sisse, ülemise välja), meeltest maitsmis- ja kompimismeel (jalaga), kaheosaline koda (lukuside ühendab pooli, avab ja suleb sulgurlihaste abil), vastsed on kevadeni mantliõõnes, siis kaladele. *Teo seedee.: suuava-neel- magu- sooltoru- pärak.
· Toituvad peamiselt kaladest. 13 · Väikesed ja suuremad peajalgsed on maitsvad friteeritult, täidisega, salatis, rammusa kastmega või pikantses marinaadis. Kalmaar · Kalmaarid elavad parvedena Vahemeres ja Atlandi ookeanis Põhjamerest kuni Angolo rannikuni. · Kalmaariliste seltsi esindajaid leidub kõikides meredes. · Nagu teistelegi peajalgsetele omane, nii on ka kalmaaridel hästi eristatav pea, bilateraalsümmeetriline keha, mantel koos mantliõõnega ja kümme kombitsat ehk haaret koos neil paiknevate arvukate iminappadega. · Nende pehme keha on kaetud nahaga. · Sisaldab rikkalikult valku, napilt rasva (0,5-1,5%), rohkelt erinevaid B-vitamiine ja mineraalaineid (fosforit) ja mikroelemente. · Kui nahk eemaldada, paljastub valge liha. · Peale kere on söödavad ka haarmed.
On teada, et kotikute kuulmine, maitsmine ja nägemine on kõrgelt arenenud, kuid hetkel pole õnnestunud kindlaks teha, mismoodi nad vee all orienteeruvad. Oletatakse, et nad on võimelised eristama üksikute merehoovuste lõhnu ja maitseid. Toitumine. Kotik veedab suurema osa oma elust Vaikse ookeani põhjaosa äärmiselt kalarikastes vetes. Just kalad ongi tema põhitoiduks. Kotikud peavad veel jahti peajalgsetele ja vähilaadsetele. Toidu hankimisel abistavaid neid kompimiskarvad, mis saagi lähenedes vee lainetuse tagajärjel värisema hakkavad. Innaajal käivad emasloomad regulaarselt söömas, naastes kaldale vaid poega imetama. Nende teekonnad vältavad keskmiselt 7-8 päeva ja siis eemalduvad emased kotikud rannikust ainult kuni 160 kilomeetri kaugusele. Vees nad ujuvad, puhkavad ning magavad, kuni nad jõuavad välja toiduküllastesse kohtadesse. Alles siis hakkavad nad jahti pidama.
mantliõõnde ning suleb selle siis mantli hõlmal olevate nn. "nööbikestega". Järgnevalt suruvad mantli lihased vee jõuliselt läbi pea alumisel küljel paikneva lehtri ava välja. Väljapaiskuv veejuga lükkab looma edasi tagumine ots ees. Peajalgsed elavad ainult ookeanilise soolsusega meredes, kus vee soolasisaldus ei lange alla 33 promilli. Seetõttu ei leidu seepiaid ja kalmaare Mustas meres, kus soolsus on ligi 2 korda madalam kui ookeanides. Ka Läänemeres ei ole peajalgsetele sobivaid tingimusi. Peajalgsete "soolaarmastus" on tingitud sellest, et väiksem üleslüke magedas vees sunniks ujupõieta loomi kulutama liiga palju energiat põhjavajumise vältimiseks. Peajalgsed on toitumise kaudu seotud paljude ookeanielanikega. Kõik peajalgsed on röövloomad, kes toituvad peamiselt kaladest, karpidest, vähkidest ja ka väiksematest suguvendadest. Nad on ühed mere kõige agressiivsemad loomad. Peajalgseid söövad mereimetajad, linnud ja kalad. Samuti
Limustel on suur tähtsus ka juhtkivististena. 2 Limused on küllaltki laialt levinud selgrootute loomade rühm, nad elavad nii maismaal kui ka veekogudes. Kokku on neid rohkem kui 120 000 liiki. Kõige levinumad limuste klassid on teod, karbid ja peajalgsed. Tigudele ja karpidele on iseloomulik koda. Peajalgseid võib ära tunda kotikujulise keha ja haarmete järgi. Tigude ja karpide suurus jääb tugevasti alla peajalgsetele - suurimad peajalgsed on kuni 18 meetrit pikad. Teod ja karbid erinevad omavahel eelkõige koja ehituse poolest. Karpide koda koosneb kahest poolmest, kuid tigude koja moodustab keerdunud lubirüü. 3 KLASS: VAGELLIMUSED Vagellimustel puuduvad kojad. Nad on eriti lähedases suguluses soomuslimustega, kellest nad siiski palju erinevad, mistõttu neid eraldatigi iseseisvaks klassiks. Vagellimuse keha pikkus ületab laiuse mitu, vahel isegi palju kordi
annaabi.ee 
