staatus; Tehnikaülikooli Nõukogu otsusega 20. oktoobril kinnitati raamatukogu põhimäärus · 1993 - 8. oktoobril avati energeetikateaduskonna raamatukogu; raamatukogu astus UNESCO Network of Associated Libraries - UNAL liikmeks ja Rahvusvahelise CDS/ISISe Kasutajate Assotsiatsiooni liikmeks · 1994 o seoses raamatukogu Lai t. 5 asuva hoone tagastamisega õigusjärgsele omanikule 8. detsembril, anti raamatukogule uued ruumid ülikooli peahoonete juurde Mustamäele ülikooli ühiselamutesse Akadeemia tee 5 ja 7, vanem kirjandus viidi Eesti Hoiuraamatukogu hoidlatesse Lasnamäele, tänaseks asub raamatukogu üle linna laiali 7 erinevas hoones; o raamatukogu ühendati ülikooli arvutivõrku, mis võimaldas pääsu Internetti; o algas CD -ROM andmebaaside kasutamine; o 31. detsembril lahkus raamatukogu direktori ametikohalt Konrad Kikas (juhatas raamatukogu 1961
Aiarajatised olid üldiselt tagasihoidlikud, ka teateid aedade kohta on vähe. Taluaiad sel ajal üldse puudusid, vähesed teated aedadest on mõisaaedade kohta. Alles 18. sajandi keskpaiku tugevneb püüe planeerida mõisakeskused ansamblitena, milles tähtis koht oli pargil ja uhkel peahoonel. Vene keisririigi aeg Seoses mõisamajanduse tõusuga 18. sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik ja suurejooneline ehitustegevus. Kujunesid mõisaansamblid esinduslike peahoonete ning rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park. 19
Valgamaal, Tartumaal), kuid palju vähem, seda ka Eesti kubermangus Virumaal. Kõige rohkem said varaliselt kannatada Harjumaa mõisad, seejärel Pärnu- ja Läänemaa mõisad. Hiljem kahjude hüvitamiseks koostati kroonu laen mõisnikele. Laenusaamisel eelisolukorras need mõisad, kus hävisid ka muud majandushooned, nagu piiritusevabrikud, inventar, tooraine. Suurem osa laenusummast läks aga mitte majandushoonete taastamisele, vaid peahoonete taastamiseks. Sisustuse taastamiseks üldreeglina laenu ei antud. Laenuandmine oli piiratud, seda ei saanud suurem osa kahjustatud mõisate valdajaid. Esmajärjrkorras läks laen majandustegevuse taastamiseks. Et laen oli pikaajaline, siis hilisemate sündmuste pärast jäigi suurem osa sellest saamata. Mõisnikud lahendasid kahjude hüvitamise probleemi osaliselt n.ö. omaabi korras pangaühistute, pantkirjalaenude ja vastastikuse kindlustuse seltside kõrgete liikmemaksudega ja liikmed
!9. sajandi alguses oli Põhja-Eestis mõisamajandus pea täielikult allutatud viinatootmisele. Mõisates asutati tõrva-ja lubjapõletusahje ja telliselööve ning ka manufaktuure, nagu klaasi-, peegli- ja paberivabrikuid. Tulud läksid peamiselt tarbimiseks, tootlikke kapitalimahutusi tehti väga harva. Seoses mõisamajanduse tõusuga 18. sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik ja suurejooneline ehitustegevus. Kujunesid mõisaansamblid esinduslike peahoonete ning rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui
häärberiks ja tavaliselt veel tallist ja rehest. Tollal (17. saj) olid mõisad välimuselt paljus talude sarnased: häärber oli õlgkatusega 1-korruseline palk- või kivihoone, parki ei olnud. Üsna rustikaalne lahendus, võib selle kohta öelda. Talurahva rehielamust erines see vaid oma Saksamaa elamutüübi mõjul rajatud siseplaani poolest (paljud sisserändajad-mõisnikud olid pärit Saksamaalt). Hiljem, stiilsete peahoonete - härrastemajade ja losside tekkides jäi häärber enamasti valitseja või teenijate majaks. Mõisaasula ise ei olnud territooriumilt kuigi suur. Kaitseks metsloomade vastu oli see ümbritsetud kõrge lattidest või vitstest punutud taraga. Häärber asus ansambli keskosas, sageli põhja-lõuna või edela-kagu suunas orienteerituna. Kohaliku ja võõra ehitustraditsiooni kõrvuti esinemist võis täheldada ka mõisa õue- või majandushoonete juures
annaabi.ee 
